Küsitlus 1

On aeg esimene küsitlus kokku võtta:
Kas sellel pollil siin on mõtet?
Jah - 6
Ei - 5
Mis tähendab "on mõtet"? - 16

Nagu näha, kuulub enamik käesoleva blogi külastajaid kontemplatistide kilda. Tore. Avatud on uus, veelgi mõttekam küsitlus.

Tumedad pilved teadustaevas

Järgneb veidi pessimistlikku heietust teaduse teemal. Millegipärast leidsin oma ajukurdude vahelt sellise mõttekäigu. Nagu iga minu ajukurdude vahelt leitud asja puhul, loodan, et ka see vastab vaid osaliselt tõele. Alustame.
Teadus on iseendale auku kaevanud. Täppisteaduste edu 20. sajandil on mõjutanud kogu meie mõtteviisi ja teaduse areng ise hakkab selle all kannatama. Kõlab paradoksaalselt, kas pole? Täppisteadused on arendanud viisi, kuidas uuritavat objekti mõõta, leida selle juures omadused, mida saab arvude abil iseloomustada. Kuna selline lähenemine näib väga hästi töötavat, siis püütakse seda rakendada kõikjal. Ärijuhtimises on valitsevaks lähenemine, kus ehitatakse organisatsioonist mingid mudelid ja defineeritakse mõõdikud, mida saab arvudes väljendada. Siis saab nende põhjal muudkui arvutada ja optimiseerida, ja tulemusi omakorda mõõta. Ja nii edasi. Samuti ka teaduspoliitikas, mis pole ju ka midagi muud, kui ühe tohutu suure organisatsiooni (teadusasutused, ülikoolid jne) juhtimine. Tulemuseks on see, et teadlased peavad oma töö tulemusi numbrites mõõtma ja lugema kokku publikatsioone.
Paraku aga on asju, mille puhul täppisteaduslikud meetodid hästi ei tööta. Eriti kuuluvad sinna alla kõiksugu inimtegevuse liigid, nagu kunst, muusika, poliitika ja mis seal salata, ka teadus.
Seda mõtet võiks veel laiendada, väites, et teaduslike meetoditega teadust ennast uurida on absurd, tekib hermeneutiline ring jne. Aga sinna ma praegu ei lähe. Piirdun lihtsalt kirumisega, et tänapäeva teadus seisneb rohkem teatavate numbrite saavutamises, tasemete, sertifikaatide ja kraadide ahmimises, kui tegelikus tõeotsingus ja uurimistöös. Aga taoline saatus ootab ees vist kõike, mis läheb massidesse, muutub populaarseks ja peavoolu osaks.
Kui nüüd keegi suudaks mind veenda, et peavooluks muutumine ei suuda teadusele kahju teha ja kõik on endiselt okei, siis oleks ma väga rõõmus. :)

Veel olulisi mõtteid

Jack viis mind mõttele, et kui Iraan rikastab uraani, mida siis Iraak rikastab? Uraaki?

Jõulud

Aasta läbi on tuima järjekindlusega Tartu linnaliinibussides lastud ühte väga kämpi reklaami paksuvõitu mehikesest, kes näitab järjest erinevaid Vastse-Kuuste lihatooteid ja maigutab sinna kõrvale suud. Võimalik, et ta ka räägib midagi, aga linnaliinibusside reklaamekraanid on juba kord sellised helitud. Sekka proovib ta mõnda pakendit ka nurgast veidi näksida ja reklaami lõpukliimaksis embab tervet lauatäit pakendites lihatooteid ja teeb sinna juurde sellist nägu nagu kõige karmimat ilmutust üle elav Jeanne d'Arc.
Aga nüüd, imelisel jõuluajal, on tehtud paksukesega uus reklaam. Seekord on talle päkapikumüts pähe pandud ja tal on lubatud üks verivorst pakendist välja võtta ja seda süüa. Tüüp on seekord tõesti õnnest minestamas. Jõulud on ikka tore aeg :)