Juhtus selline asi, et Tromsø ülikool otsustas mind viimasel hetkel vastu võtta Visual Culture Studies magistriprogrammi, kuhu ma oma kandidatuuri saatsin enne pikale maailmareisile minekut. Kuna pikka aega ei tulnud sealt kippu ega kõppu olin juba lootused matnud ja eluga edasi läinud. Ilmselt aga keegi sissesaanutest loobus oma kohast ja siis võeti varumeestepingilt mind.
Ma olen küll sissesaamise üle väga õnnelik, ent asjaolu, et mind alles nüüd vastu võeti, teeb elu muidugi veidi keeruliseks. Sest ma olen vahepeal jõudnud saada projektijuhiks Muinsuskaitseametis ja ma pean selle töö nüüd tasapisi kellelegi üle andma. Rääkimata sellest, et mul on nüüd vaja väga ruttu kolida teisele poole polaarjoont Tromsøsse, leida omale seal elamine ja töö ning selle kõige kõrvalt häälestuda ka õppimiselainele. Sest esimene loeng on kolmapäeval, nädala pärast.
Elu pakub õnneks ikka veel üllatusi ja pillutab mind siia-sinna. Vaevalt kolm kuud saingi kodus olla, kui nüüd lisandub värvilise Aasia ja meemaigulise USA otsa veel polaaröine Põhja-Norra. Täna veel üks hüvastijätuvisiit Tartusse, paar päeva asjatoimetusi Tallinnas ja järgmisel nädalal juba lennuk Norrasse.