Jätkan jaekaubanduse teemadel. Uus kaubamaja sõidab ikka täiega minu heade mõtete küla idüllilisse kognitosfääri sisse. Täna terendas peaukse kohal tohutu plakat, millel reklaambeib mingite asjadega ja tekst: "Sinu hingega asjad". See pole ju üldse mitte tagasihoidlik avaldus: kui sa neid asju ei osta, polegi sul oma hinge. vms. Aga see selleks. Päris huvitav on ette kujutada hingedega asju:
Tragöödia saabus täiesti ootamatult ja seda valusamini tungis ta igaühe teadvusesse - vana sõpra, plastmassist piknikukarpi, ei ole enam meie hulgas. Keegi oli talle kogemata peale astunud ja ta läks katki. Surm saabus silmapilkselt. Lähedasemad sõbrad, nagu veinipudelihoidja "Dzhentelmen", pajakinnas "Kaiserflex" ja söögiriistakomplekt "Taurus" olid täiesti löödud. Nad nuuksusid ja nuuksusid, täiesti võimetud oma ülesandeid täitma. Isegi rahulik ja tasakaalukas köögikaal "Severin" vahtis klaasistunud ilmel kaugusesse. Õnneks leidus ka tegutsemisvõimelisi esemeid - fondüüpott "Kela" ja koogivormid "Kaiserguss" võtsid enda peale matusetalituse ja peielaua korraldamise.
Väljakuulutatud päeval oli kõik küll pidulikult, ent samas leinameeleolus korraldatud. Leinapärjad kaunistasid aset, millele piknikukarp lebama oli asetatud. Külgkardinad "Classic Line" pidasid lühikese, kuid liigutava matusekõne. Peielaud oli rikkalik, vaikselt söödi-joodi ja mälestati kadunukest. Matus oli ilus ja lähedase sõbra kaotanud asjad said sellest natuke lohutust.
Siiski, kõik asjad püüdsid väga mitte mõelda prügimäele, kus piknikukarp nüüd oma igavest und magab. Ja kuhu ka neil kõigil ühel päeval minna tuleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar