Oli parajasti hommikune tööleminemise aeg, kui meteoriit Tartut tabas. Tuhandetonnine kivist ja rauast mürakas tungis 20 meetri sügavusele Emajõe lammi ja plahvatas 8 kilotonnise tulekerana. Bussid ja autod täis tööleruttavaid, kuid valgusesähvatusest keeletuseni imestavaid tartlasi pühiti lööklaine poolt olematusse. Uus Tartu kaubamaja tõsteti koos kesklinna-aluse pinnasega õhku ja paisati Vanemuise teatrihoonesse, mis avanes nagu pappkast ja pudenes seejärel tolmuks. Linna kohale kerkis tule ja tolmusammas, mis koosnes plahvatusel aurustunud meteoriidist, keevast Emajõe veest ja elusast tulest. Elvas purunesid paljudel majadel aknad ja inimesed nägid horisondil taevasse tõusvat tuumaseent.
Ühes korteris Veerikul hakkab rõvedalt pinisema äratusekell. Ma ärkan. On aeg tööle minna. Ei ole mingit meteoriiti.
* * *
Istun Kaubahalli ees laste mänguväljaku ääres. Karussellid keerlevad, õhk on täis rõõmsaid kilkeid. Kuid... keegi peale minu ei tea kohutavat tõde. Tõde viirusest, mis poolteist tundi tagasi lekkis Nooruse tänava tehnoloogiainstituudi laborist õhutusventiili kontrolliva tarkvara vea tõttu. Tõde lastest, kes lähema kümne minuti jooksul nakatuvad ja keda ei päästa enam miski kohutavast, aeglasest ja piinarikkast surmast - ükshaaval purunevatest rakumembraanidest, elusast peast lagunemisest. Viirus on teel. Ta on teel....
Ma vaatan kella ja tõusen püsti. Lõunapaus on läbi, aeg tagasi tööle minna. Ei ole mingit viirust.
* * *
See oli pime ja suitsune ruum, madalate lampidega, pika lauaga, mille taga istusid tähtsad mehed. Nemad otsustasidki sõda alustada. Nemad määrasid sihtmärgid. Väegrupid. Tehnika. Logistika. Ja siis nad ootasid. Ootasid kui allveelaevad hääletult meresügavusi lõikasid, ootasid kui tiibraketid mürinal taevalaotusse tõusid. Ootasid ka siis, kui kõlasid esimesed plahvatused, kui Kaarsild raginal pooleks murdus ja vette plartsatas. Ootasid, kui hävitajad, tulesabad taga, madallennul üle Toomemäe Raadi poole sööstsid. Kui silmapiiril hakkas tõusma suitsu, süttis viljasalv. Ootasid, kui tiibrakett Plasku läbistas ja uues bussijaamas plahvatas.
Pööran pilgu aknalt ära arvutile tagasi. Peab rohkem tööle keskenduma. Bussijaam on terve. Ei ole mingit sõda.
On lihtsalt ilus elu.
27. august 2006
25. august 2006
15. august 2006
Raha ja glamuur
Eile sain kätte oma elu esimese artikli separaadid. Jah, olen nüüd publitseeritud teadlane. Täna istusin kohvikus, närisin mõtlikult saia ja kohvi ning lugesin oma artiklit. Tegin hästi huvitatud näo - las inimesed näevad, et minu artiklid on teedrajavad. Nemad ju ei tea, et see olin tegelikult mina ise.
14. august 2006
11. august 2006
Seaduste muutmise seaduse seaduseseaduse muutmise seadusemuutuse muutuse seadus
Karagrahv paks lõige ots kaks toks toks punkt lüps kohaselt tuleb rakendada isiku kohaselt vastava seadusesätte kohaselt toodud punktis kaks kaks. Poks tulenev jopps vastavalt menetletakse punktis sätestatud korras. Vastavalt misiganes punktile blaah raisk afsdgfsd äääääh ööööääääähhhh!!
Reede!!!
Reede!!!
10. august 2006
Vähem möla, pikem samm!
Pealkiri on parafraseering Jacki blogist. Sellest saagu meie uus juhtmõte! Teosammul tegudeni ei jõua.
8. august 2006
Politsei käskis minna Pirogovi jooma
politsei käskis minna pirogovi jooma
ähvardas nuudiga, näitas püssi ja gaasi
kuigi puudub mul tuju et juua end loomaks
raskelt ohates tõstan pirogovis klaasi
ähvardas nuudiga, näitas püssi ja gaasi
kuigi puudub mul tuju et juua end loomaks
raskelt ohates tõstan pirogovis klaasi
3. august 2006
Kriidist siil
Kirglik kirgiisitar triikis krediidilimiiti. Kirde-Kirgiisia krediidikriidikriisikolle kiletas kummutis. Murdes piike, kiitsid viitseadmiralid niigi triikis limiiti. Triigi mis sa triigid, lauluviisi ei jää viigid.
Vildist kiilid viisid viimse liimi. Siil viilis vildid villi, liider liitis viisi.
Liiter, liiter, kiitles tiiger.
Vidiit, vidiit, olen biskviit.
Vildist kiilid viisid viimse liimi. Siil viilis vildid villi, liider liitis viisi.
Liiter, liiter, kiitles tiiger.
Vidiit, vidiit, olen biskviit.
Tellimine:
Postitused (Atom)