Täna hommikul teel tööle üle raudteeülesõidu kõndides panin silmanurgast tähele, et taevaserv punetab ja käimas on imeilus päikesetõus. Pöörasin siis ringi et natuke tagasi sammuda ja korralikult vaadata, kui avastasin aeglaselt edasirühkiva veduripaari ja selle kohal masaja täiskuu madalal horisondi kohal. Kõik see toimus talvehommikuselt roosas härmas puude, vedurisuitsu, pilveräbalate ja sügavsinise taeva kastmes.
Eile õhtul möödusin pimedas Kassitoomest, kus lapsed kelgutasid. Ühe pargitud auto tuled paistsid sellise nurga all, et maapinda nad ei valgustanud, küll aga valgustasid mu saapataldu, mis näisid seega igal sammul pimeduses helendavat ja see helendus kumas lumiselt maapinnalt vastu. Altvalgustusega saapad!
Ma ei tea kas see tuleb minust, või ongi kõik ümbritsev järsku tohutult ilusaks plahvatanud? Sõbrad, jätke mõnel hommikul oma auto maja ette või buss peatusesse ja minge jala tööle. Kui juba käite jala, hakate veerand tundi varem kõndima ja võtke vähe teine trajektoor. Vaadake lahtiste silmadega ringi ja te võite leida uskumatult lahedaid asju sellest igapäevasest, mis teid ümbritseb. Ja see on kõik täiesti tasuta ja ei võta isegi eriti palju aega! :)
3 kommentaari:
:)
romantika
eks see nii kipub olema jah -
kes vaatab, see näeb :)
linnatempos elades ei jää lihtsalt eriti aega tegemiste kõrvalt vaatamiseks ...
Tartus saan ma Nägijaks : )
Postita kommentaar