27. märts 2007
Eesti lipp, kevad 2007
Sai nädalavahetusel looduses käidud ja pildistatud Eesti lippu "nii nagu Jumal seda mõtles". No pole küll trikoloor, aga igatahes, ilusad triibud on.
22. märts 2007
Meie oleme metsinimesed. Kultuurikliima pureb meid kõige õelamini.
Nägin lõpuks ära selle filmi, Tabamata ime (treiler). Õigemini kuuest lühifilmist koosneva kompoti. Jälle jätkub palju kiidusõnu. Hea ja valus eneseiroonia. Kohati lihtsalt tohutult hea visuaal. Klaver millel on võrksukkades jalad, kuldse puruga kaetud kuulus pianist, karumaskis näitleja grimmeerijast armukesega suhteprobleemi vaagimas jnejne. Palju häid hetki. Muidugi ka igavamaid, aga need elab üle.Muidugi, aitab see, kui tunda eesti kultuurimaastikku ja sellel liikuvaid inimesi, sest mõte ongi nende pihta käivas (enese)huumoris. Minul olid õnneks konsultandid kõrval, üksi poleks teadnud kes on kes ja oleks kõvasti igavam olnud vaadata. Seega, võtke kuskilt mõni kultuurikriitik või kolumnist või vastava ala toimetaja ja vaadake see film ära. Saate palju naerda, nagu need klaverijalgu mänginud tegelased fotol.
21. märts 2007
15. märts 2007
12. märts 2007
Kõik suliseb ja siutsub
Pealkiri on motiveeritud tänasest hommikusest jalutuskäigust tööle. Ma pidin hõlmad lahti tegema, sest palav hakkas. Sõbrad, see on tulemas, mõtelge. See on tõesti tulemas, taaskord. Ja jälle on mul kahju inimestest, kes arvavad et auto on hea asi ja igakuine liisingumakse tasub ennast ära :)
Aga tegelikult tahan ma kirjutada hoopis Zavoodist. See pealkiri nimelt sobib ka kirjeldama nimetatud kõrtsi õhustikku - alkohol suliseb ja kunded siutsuvad. Justkui linnupesa meenutab see maja....
Aga niisiis. Zavood on üks joomaurgas ühes Ida-Euroopa väikelinnas ühe keskmise suurusega tänava ääres. Tavainimene sinna vist harilikult ei satu, sest kõrts ei sära tuledes ega levita ka mõnusat toidulõhna, vaid on peidetud poolkeldrisse, sisenemine käib läbi kangialuse lõpus asuva madala puidust ukse ja pea kohal asuvast ventilatsioonitorust puhutakse õue põlenud rasva lehka.
Sees on sigaretisuitsu rohkem kui õhku, enamik inimesi purjus ja seismiseks vaba ruutmeetrit leida on raske, rääkimata vabast toolist või jupikesest baariletist. Baarist joogi ostmiseks tuleb seista ja trügida pool tunnikest järjekorras. Sellepärast pöörab ka mingi juhuse läbi Zavoodi sattunud tavainimene ukselt tagasi ja läheb "Suudlevatesse tudengitesse".
Ometigi, kõigile nendele ebamugavustele vaatamata on Zavood enamikel õhtutel pilgeni täis rahvast. Ma arvan, et ma tean ka, miks. Sest pole olemas liberaalsemat ja vabameelsemat kohta, kui Zavood. Seal käib ikka erikuradifriigilt riietuvaid ja rääkivaid imeloomi. Aga ma ei ole kunagi näinud, et kellelegi antaks peksa sellepärast, mis tal seljas on. Või sellepärast, et tal on pikad juuksed. Vahest küll mõnele vennale lähevad alkoholimolekulid biitsepsisse ja ta tahab mürada, aga harilikult ta vaigistatakse kiiresti või visatakse välja. Või viib Falck ta ära.
Kõik on peotujus ja tahavad sinuga rääkida. Laudade vahel, kus on nii kitsas, et õieti läbi trügimagi ei mahu, tantsivad mõned paarid. Ja LISAKS trügivad ka inimesed läbi. Sõbraga rääkimiseks peab karjuma, sest keegi on jälle palunud muusikat valjemaks keerata, sest tuleb ju "ilgelt hea lugu". Jopet pole kuhugi panna, paar nagi mis seintel leidub, ägavad kolmekordse koorma all. Hingata pole midagi. Palav on. Ühesõnaga, kõigil on ilgelt hea olla. Selline, mu sõbrad, on minu kodubaar. Astuge läbi. :)
Aga tegelikult tahan ma kirjutada hoopis Zavoodist. See pealkiri nimelt sobib ka kirjeldama nimetatud kõrtsi õhustikku - alkohol suliseb ja kunded siutsuvad. Justkui linnupesa meenutab see maja....
Aga niisiis. Zavood on üks joomaurgas ühes Ida-Euroopa väikelinnas ühe keskmise suurusega tänava ääres. Tavainimene sinna vist harilikult ei satu, sest kõrts ei sära tuledes ega levita ka mõnusat toidulõhna, vaid on peidetud poolkeldrisse, sisenemine käib läbi kangialuse lõpus asuva madala puidust ukse ja pea kohal asuvast ventilatsioonitorust puhutakse õue põlenud rasva lehka.
Sees on sigaretisuitsu rohkem kui õhku, enamik inimesi purjus ja seismiseks vaba ruutmeetrit leida on raske, rääkimata vabast toolist või jupikesest baariletist. Baarist joogi ostmiseks tuleb seista ja trügida pool tunnikest järjekorras. Sellepärast pöörab ka mingi juhuse läbi Zavoodi sattunud tavainimene ukselt tagasi ja läheb "Suudlevatesse tudengitesse".
Ometigi, kõigile nendele ebamugavustele vaatamata on Zavood enamikel õhtutel pilgeni täis rahvast. Ma arvan, et ma tean ka, miks. Sest pole olemas liberaalsemat ja vabameelsemat kohta, kui Zavood. Seal käib ikka erikuradifriigilt riietuvaid ja rääkivaid imeloomi. Aga ma ei ole kunagi näinud, et kellelegi antaks peksa sellepärast, mis tal seljas on. Või sellepärast, et tal on pikad juuksed. Vahest küll mõnele vennale lähevad alkoholimolekulid biitsepsisse ja ta tahab mürada, aga harilikult ta vaigistatakse kiiresti või visatakse välja. Või viib Falck ta ära.
Kõik on peotujus ja tahavad sinuga rääkida. Laudade vahel, kus on nii kitsas, et õieti läbi trügimagi ei mahu, tantsivad mõned paarid. Ja LISAKS trügivad ka inimesed läbi. Sõbraga rääkimiseks peab karjuma, sest keegi on jälle palunud muusikat valjemaks keerata, sest tuleb ju "ilgelt hea lugu". Jopet pole kuhugi panna, paar nagi mis seintel leidub, ägavad kolmekordse koorma all. Hingata pole midagi. Palav on. Ühesõnaga, kõigil on ilgelt hea olla. Selline, mu sõbrad, on minu kodubaar. Astuge läbi. :)
8. märts 2007
Eesti poliitika on räpane? Ärge tehke nalja!
Eestis levib arvamus, et meie poliitikud on korrumpeerunud, võim rahvast eemaldunud ja rahvaesindajad mängivad häälte saamiseks inimestega mänge, mis ületavad igasugused eetilised piirid.
Ärge tehke nalja! Tänasest Päevalehest saame lugeda, kuidas käivad asjad Kongos. Nimelt istus seal mõnda aega ministritoolil mees, keda nüüd kahtlustatakse - ei, mitte hämarates kinnisvaratehingutes ega altkäemaksudes, isegi mitte seotuses organiseeritud kuritegevusega - vaid milleski palju hullemas. Nimelt mitteeksisteerimises. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et ministriks nimetati mees, keda pole olemas. Mõnda aega ministrikohal töötanud mees astus ise tagasi, aga oli juba hilja:
"Gizengale see ei meeldinud ning ta hakkas nõudma, et ministriks nimetatu esitaks talle ise tagasiastumispalve. Too pole aga välja ilmunud ning nüüdseks ollakse veendunud, et meest nimega Ilunga polegi olemas.
[---]
Kisimbal läks aga veelgi kehvemini – lisaks ministriametist ilmajäämisele kaotas ta ka parteibossi koha, kui liidri trikitamisest nördinud parteilased ta maha hääletasid. Kisimba eitab kogu afääri ja väidab endiselt, et Ilunga on täiesti olemas.
Kujutage nüüd ette näiteks Andrus Ansipit ütlemas midagi sellist: "Tule taevas appi!! Loomulikult on Keit Pentus täiesti olemas. Ma isiklikult kohtusin temaga täna hommikul. Ta oli jälle juukseid värvinud." Või näiteks pressikonverentsi Stenbocki majas, mis ei taha ega taha pihta hakata. Sest üks tool pika valge laua taga on tühi. See kus peaks istuma regionaalminister Jaan Õunapuu. Lõpuks teeskleb keegi, et tema mobiiltelefon heliseb ja peab umbes minutilise kõne regionaalministi kujuteldava abikaasaga ning teatab siis, et minister on kahjuks haigestunud.
"Mõneti kehva seisu on end mänginud ka peaminister. Pärast nõudmist, et Ilunga tuleks talle ise tagasiastumispalvet esitama, on välja ilmunud juba vähemalt kolm end Ilungaks nimetavat meest. Nad aga ei soovi mitte tagasi astuda, vaid hoopis ministrikohale istuda."
Kujutate ette? Mina hästi ei kujuta. Näiteks Ester Tuiksood astumas hoogsalt oma kabinetti, pea pakatamas värsketest rahvuskaunvilja konkurssi puudutavatest ideedest, ainult selleks, et leida sealt eest veel kaks Ester Tuiksood, vaidlemas selle üle kelle kord on täna laua taga istuda. Või Riigikogus rühma Helir-Valdur Seedereid portfellide ja sülearvutite abil teineteise vahelt kõnepuldi poole teed rajamas.
Jah. Õnnelikud oleme, et saame elada Eestis. Tegelikult ka.
EPL artikkel.
Ärge tehke nalja! Tänasest Päevalehest saame lugeda, kuidas käivad asjad Kongos. Nimelt istus seal mõnda aega ministritoolil mees, keda nüüd kahtlustatakse - ei, mitte hämarates kinnisvaratehingutes ega altkäemaksudes, isegi mitte seotuses organiseeritud kuritegevusega - vaid milleski palju hullemas. Nimelt mitteeksisteerimises. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et ministriks nimetati mees, keda pole olemas. Mõnda aega ministrikohal töötanud mees astus ise tagasi, aga oli juba hilja:
"Gizengale see ei meeldinud ning ta hakkas nõudma, et ministriks nimetatu esitaks talle ise tagasiastumispalve. Too pole aga välja ilmunud ning nüüdseks ollakse veendunud, et meest nimega Ilunga polegi olemas.
[---]
Kisimbal läks aga veelgi kehvemini – lisaks ministriametist ilmajäämisele kaotas ta ka parteibossi koha, kui liidri trikitamisest nördinud parteilased ta maha hääletasid. Kisimba eitab kogu afääri ja väidab endiselt, et Ilunga on täiesti olemas.
Kujutage nüüd ette näiteks Andrus Ansipit ütlemas midagi sellist: "Tule taevas appi!! Loomulikult on Keit Pentus täiesti olemas. Ma isiklikult kohtusin temaga täna hommikul. Ta oli jälle juukseid värvinud." Või näiteks pressikonverentsi Stenbocki majas, mis ei taha ega taha pihta hakata. Sest üks tool pika valge laua taga on tühi. See kus peaks istuma regionaalminister Jaan Õunapuu. Lõpuks teeskleb keegi, et tema mobiiltelefon heliseb ja peab umbes minutilise kõne regionaalministi kujuteldava abikaasaga ning teatab siis, et minister on kahjuks haigestunud.
"Mõneti kehva seisu on end mänginud ka peaminister. Pärast nõudmist, et Ilunga tuleks talle ise tagasiastumispalvet esitama, on välja ilmunud juba vähemalt kolm end Ilungaks nimetavat meest. Nad aga ei soovi mitte tagasi astuda, vaid hoopis ministrikohale istuda."
Kujutate ette? Mina hästi ei kujuta. Näiteks Ester Tuiksood astumas hoogsalt oma kabinetti, pea pakatamas värsketest rahvuskaunvilja konkurssi puudutavatest ideedest, ainult selleks, et leida sealt eest veel kaks Ester Tuiksood, vaidlemas selle üle kelle kord on täna laua taga istuda. Või Riigikogus rühma Helir-Valdur Seedereid portfellide ja sülearvutite abil teineteise vahelt kõnepuldi poole teed rajamas.
Jah. Õnnelikud oleme, et saame elada Eestis. Tegelikult ka.
EPL artikkel.
Baudrillard lahkus
Üleeile lahkus Jean Baudrillard elavate hulgast :(
Tema simulaakrumiteraamat on mul siiani pooleli. Kahju, aga samas, kadestan. Mees jättis endast jälje maha, ja mitte väikse.
7. märts 2007
Hüppajad
Parim teatrielamus üle pika aja - Hüppajad. Psühhedeelne (lansa, patsi, petsi ja lavastaja enda seatud video ja muusika), dramaatiline, kohutavalt koomiline. Kiiretempolisest filosoofilisest tekstist tõmmatakse sind sügavale psühhedeeliamaailma muusikasse ja valgusmängu ja just siis, kui oled kohanenud, virutatakse tabava huumoriga lagipähe. Stoppardiga vist alt ei lähe? Näitlejaid ei oska kommenteerida, pole teatripede. Helena Merzin pidi olema ja oligi väga seks. Kaljujärv oli veenev, nagu tavaliselt. Rohkem kedagi ära ei tundnud.
Ahjaa, ja see, et kuskil alguses mingi mõrv toimus, läks etenduse keskel juba täitsa meelest ära. Kõike muud oli nii palju. Teater nagu ameerika mäed, ausalt. Mul oli meelest läinud et nii head teatrit saab teha. Super!
Ahjaa, ja see, et kuskil alguses mingi mõrv toimus, läks etenduse keskel juba täitsa meelest ära. Kõike muud oli nii palju. Teater nagu ameerika mäed, ausalt. Mul oli meelest läinud et nii head teatrit saab teha. Super!
5. märts 2007
Märtsijänesed - jooksuaeg läheneb!
Üks mu lemmikkohti Tartu kesklinnas on kaubamaja 0. korruse pöörduks ehk pleksiklaasist reaalsusevorteks. See keerutab su ilusasti sätitud läikivate kaubanduspindade ja lifimuusika vahelt kärarikkale porisele tänavale. Või vastupidi. Või keerutab natuke ringi ja viskab välja samas kohas, kust peale võttis. Oleneb. Reaalsusevorteks vahest ka jupsib veidi, eriti siis kui palju inimesi korraga peale ronib. Siis vorteks peatub hetkeks, et lõõtsutada sest ta ei jõua nii palju ja on pahane. Reisijad muutuvad ise ka siis korraks natuke pahaseks, mõni õpetab teisi, et kuidas reaalsusevorteksit kasutada tuleb ja siis sõidavad kõik edasi.
Täna oli muidu järjekordne ilus hommik - öösel sadanud lumi oli kinni jäänud puuokse tuulepoolsetele külgedele, seega kõik puud olid ühelt küljelt valged, teiselt mustad ja muutsid aeglaselt värvi kui neist mööduda.
Ja kuus tooli EV riigikogus hakkavad kandma rohelistele rahvasaadikutele kuuluvaid tagumikke. Jälle tore :)
Ja sõber Pecike leidis Riiast palju vingema asja, kui Pronkssõdur. Nimelt Kuldsõduri! Lätlased kurat on sellega meile küll ära pannud:
Täna oli muidu järjekordne ilus hommik - öösel sadanud lumi oli kinni jäänud puuokse tuulepoolsetele külgedele, seega kõik puud olid ühelt küljelt valged, teiselt mustad ja muutsid aeglaselt värvi kui neist mööduda.
Ja kuus tooli EV riigikogus hakkavad kandma rohelistele rahvasaadikutele kuuluvaid tagumikke. Jälle tore :)
Ja sõber Pecike leidis Riiast palju vingema asja, kui Pronkssõdur. Nimelt Kuldsõduri! Lätlased kurat on sellega meile küll ära pannud:
Tellimine:
Postitused (Atom)