
Muidugi, aitab see, kui tunda eesti kultuurimaastikku ja sellel liikuvaid inimesi, sest mõte ongi nende pihta käivas (enese)huumoris. Minul olid õnneks konsultandid kõrval, üksi poleks teadnud kes on kes ja oleks kõvasti igavam olnud vaadata. Seega, võtke kuskilt mõni kultuurikriitik või kolumnist või vastava ala toimetaja ja vaadake see film ära. Saate palju naerda, nagu need klaverijalgu mänginud tegelased fotol.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar