Viimastel nädalatel olen mööda Tartut ringi kõndides kuulanud pleierist väga palju ööülikooli loenguid. Need on juba iseenesest huvitavad, aga sellise kõndides kuulamise tõttu on tekkinud veel üks huvitav sünergeetiline efekt - kohad Tartu linnas seostuvad nüüd minu jaoks nende ideedega, mida ma seal kuulsin. Nii kuulsin ma Nooruse tänavat pidi kõndides sellest, kui kohutav tundus keskaja inimesele kontseptsioon nullist - referentsist mittemillelegi. Hansakeskuse ees bussipeatuses vihma eest varjudes sain ma teada budismi Õilsast Kaheksaosalisest Teest, Kaubahalli esine park aga tuletab meelde teadustöö kolme alussammast - teooriat, metoodikat ja metodoloogiat. Vallikraavi tänaval Toomemäe ja Ajalooarhiivi vahel meenub naturaalkapitalismi ehk looduskapitalismi idee.
Tartu vaimsetele ladestustele on nüüd peale sadanud veel üks kiht.
3 kommentaari:
:) mul sama lugu Tallinna tänavate ja paikadega. Näiteks Sõle tänava nurgal nr 33 bussipeatuses mõtlen ma nüüd alati eskimotest kõrilauljate peale.
mina varjun iPodi kaitsvasse varju tavaliselt Droididemaa ühistransporti kasutades, nii vähe/palju, kui ma seda teen
/me üritab ette kujutada seoseid, mis võivad tekkida keskturu-trammis ööülikooli kuulates...
aga tõsi ta on, et Tartu koosneb lõpmatust ulgast layer'itest, millele iga korraga mõni juurde tuleb, muutes ja täiendades pilti uute elementidega.
selles mõttes ütleksin, et oopis Tartu ja mitte Tallinn on see linn, mis mitte kunagi valmis ei saa : )
metafyysiline pasteedisai.
Postita kommentaar