Väljakutse teile kõigile!

Täna (õigemini küll juba eile) töölt koju kõndides otsustasin teha väikese kõrvalepõike ja jalutada ringi Toomel. Ilm oli kevadiselt värske, õhus oli soojust, lõhnades helgust ja igasugused mahlad maapinnas, taimedes, puudes ja inimestes tsirkuleerisid juba. Seisin Toomemäel lindude lärmis ja mõtlesin sellele, kui ilus on Mirtel Pohla. Otsustasin, et siit edasi kodu poole naeratan igale ilusale tütarlapsele, kes mulle vastu tuleb. Minu pakti iseendaga tunnistas loojangueelse päikese kuldne kuma.
Viisin lubatu täide. Vastu sain kaks naeratust, ja üks tütarlaps naeratas mulle juba enne, kui mina talle jõudsin naeratada. See pole küll mingi rekord, aga ikkagi. 2:1, minu võit.
See on minu väljakutse. Kes lööb üle? (Ei pea ainult tütarlastega piirduma, valim koostage ise.)

Video värk

Flickr lubab nüüd üles panna ka videosid. Sellega seoses panin üles mõned fotokaga tehtud videohakatised reisidelt Balkanile ja Indiasse, mis enne mu koduarvutis pidid resideeruma.
Üks video on sellest, kui vinge on täiskiirusel kihutava India rongi vaguniukse peal kõõluda. Vaata ise.
Vabandan, et video on külili. Pildistamisel tundub hea mõte fotokas külili keerata. Fotokaga filmimisel samuti. Pärast seda videot vaadates enam mitte.

Palju õnne kõigile, kes seda loevad! Olete võitnud jackpoti!

Inimesel on omadus pidada normaalseks seda, kuidas asjad on tema eluajal tema lähiümbruses. Kuigi me oleme omale ehitanud vägevad proteesid ajas kaugele tagasi vaatamiseks (minevikuteadused - ajalugu, arheoloogia, paleontoloogia) ja ruumis kaugele edasi vaatamiseks (teleskoobid, televisioon, sidevõrgud), siis nendest laekuvat infot võtame me ikka vastu nagu läbi vati. See, mida me nende kaudu teada saame, pole nagu päris "päris" maailm. See on mingi saade. Mis siis, et dokumentaal, ikkagi saade. Päris päris elu on ikkagi siinsamas meie ümber, ja tähtsam.
Me teame läbi vati, et igal aastal sureb malaariasse miljoneid inimesi. Aga nad on kaugel. Me teame läbi vati, et inimeksistentsi põhiküsimus on, et kuidas mitte nälga surra. Aga ikkagi tundub meile olulisem see, mida ütles Savisaar või millist digifotokat valida.
Me võime ajalooraamatust lugeda, et siinsamas Eestimaal, meie esivanemate hulgas möllas Põhjasõja ajal nälg ja katk, mille tulemusena 400 000-st inimesest jäi alles 170 000. Kümnekonna aastaga suri maha 230 000 inimest, üle poole elanikkonnast. Aga see oli ammu, mitusada aastat tagasi ju. Nüüd on teised ajad. Nüüd on "ikaldus" naljaka tähendusvarjundiga sõna. Nüüd võime kõhu selverist ostetud toitu täis pugida, ilma et peaksime alepõllu jaoks palehigis puid langetama või rampväsinult viletsa harkadraga härja taga põldu kündma.
Ja kui see selverist ostetud kõhutäis - kõhutäis, mis nii ajaloolises kui ka tänapäeva demograafilises perspektiivis on ülimalt luksuslik, maitsev ja meile praktiliselt tasuta kätte tulnud - kui see kõhutäis on veidi kallimaks läinud, leiame, et midagi on halvasti. Ja näitame mingile tühisele osale inimkonnast, mida me nimetame arenenud riikideks, ja ütleme et just nii nagu neil peaks asjad käima. Nii on normaalne.
Oeh, kallid inimesed, tahaks ma öelda. Küll leidsime endale ikka mure! Ülemus sõimas, lennuk hilines, bensiin on kallis, keegi on parklas mu auto ära mõlkinud. Täiesti kohutav! Esivanemad tunnevad teile kaasa. Esivanemad, kes vaikselt elusast peast katkuvoodis mädanesid või pealt vaatasid, kuidas nende seitsmest lapsest viimase elusoleva kehal näljaplekid tasapisi suurenesid.
Minuarust oleme me Viking Loto jackpotivõitjad, kes nurisevad võidusumma väiksuse üle :)

Tahan peole!

Tuleb äge pidu. Pane flaiku oma blogisse, saad tasuta. Lähem info jõuab automaatselt sinuni, kui klikid flaieril! :)

Anti Saar - "Nemad kaks"

Lugesin seda raamatut.
Vahest, kui ma ise proovin midagi kirjutada, siis mõne fraasi või lause koha peal on tunne, et see on eriti hästi välja kukkunud. Et selles on tugevat emotsionaalset laengut või tähenduslikku sügavust või sõnastuskunsti kõrgemat pilotaaži. Kogu ülejäänud tekst on olemas vaid selleks, et olla mingit viisi narratiivne või puhttäidislik sõrestik, mille külge need head kohad riputada.
"Nemad kaks" tundub koosnevatki ainult nendest hästi välja kukkunud kohtadest. Sõrestik seal all on vaevu nähtav, nagu võre suvel lokkava ronitaime all.
Ma tean, et kõik seda raamatut juba niigi kiidavad. Mis siis. Ma kiidan ka. Sest see tõesti meeldis mulle.

Kevad silmades

Panin üles mõned ilusad pildid, mis on õnnestunud sel kevadel looduses teha. Loodetavasti tuleb neid veel.
Vaata siia.

Ma olen originaalne

Ma leidsin tõestuse, et minu postitused on originaalsed. Siin see on.

Aprillinali jäi ära

Eile tuli meile kontorisse uus töötaja. Õigemini üks vana, kes oli väga pikka aega ära. Ma mõtlesin terve päeva, et õhtul kell 18 ta tõuseb, ütleb "Aprill!" ja lahkub. Aga ei. Ei öelnud. Ja täna oli jälle tööl. See polnudki aprillinali.