Nüüd siis nautige:
Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano Buendia mahalaskjate rivi ees seisis, meenus talle kauge õhtupoolik, mil isa viis teda jääd vaatama.
Kohe avatakse kruvikeerajaga lugejas mitu luuki: hispaaniapärase nimega kolonel mahalaskjate rivi ees – see oleks nagu viide mingile Hispaania või Ladina-Ameerika kodusõjale. Kauge õhtupoolik aga on tripp tagasi lapsepõlve. Ja kaks asja kokku panduna – mingis kodusõjas valel pool võitlemise eest surma mõistetud kolonel meenutab mahalaskjate rivi ees ühte kauget õhtut oma lapsepõlvest. Tekitab ju tahet kaasa elada?
Järgmine lause algab: „Tol ajal...“ Jah, tõepoolest, edasi lugedes saamegi teada koloneli lapsepõlvest, tema kodukülast ja ka sellest, miks ta sel hetkel mahalaskjate rivi ees seisis.
Kas hukkamine ka tegelikult aset leidis, või päästis koloneli viimasel hetkel mingi ime, sellest peate aga juba ise lugema. Sest ka mina ei tea veel seda :)
6 kommentaari:
oi, Tank! 6nnitlnm et l6puks selle geniaalse raamatuni j6udsid! No see lihtsalt PEAB igal inimesel loetud olema. Mitu korda.
Kas sa tõesti siis lugesid kõigepealt "elada, et sellest jutustada" ning alles seejärel võtsid "sada aastat üksildust"?
"elada, et sellest jutustada" ootab järjekorras.
Lugesin oma õe soovitusel seda, vist kui olin 16 . Kaifisin selle detilsust ja fiilingut, kohati lõhnad ja maitsed jõudsid sealt raamatust minuni. Peaks nüüd, pisut suuremana uuesti lugema. Vist oleks veel rajum.
kui ma seda kunagi lugesin, mõjus see väga masendavalt. Samas oli see nii hea, et tahtsin muud elulised toimetused kiiresti ära teha, et seda uuesti lugeda. ja mida raamatu lõpu poole, seda rohkem ootasin, et see raamat juba läbi saaks, sest see oli nii hea ja samas nii ängistav, et segas mul oma elu eleamast kergelt hingates. väga tugeva kujundiga raamat.
seda lauset nähes on mul alati hea meel. teine hea lause on "Macondos sajab". olen isegi yhe sellesisulise telegrammi saatnud.
Postita kommentaar