Olen viimasel ajal suhteliselt võrgust väljas, sest mul pole juba pea kuu aega kodus internetiühendust. Võrku satun suvalistest kohtadest: kellegi poolt külast, kohvikust, raamatukogust, õppehoonetest või antud juhul näiteks Tartu-Tallinn bussist. Mu internetiaja piiratusest tuleneb ka suhteline vaikus siin blogis.
Mõned inimesed on juba nurisenud, et ma ei kirjuta. Teate, teie - ärge nurisege, ja ärge otsige internetist elu, seda ei ole siin. Minge parem õue, ilusad talveilmad on ju praegu, sellised nagu ma lapsepõlvest mäletan, nagu talv olema peab. Ühel öösel näiteks kolasin ma fotoka ja statiiviga mööda linna ja tegin pika säriajaga pilte.
Veel sellest interneti puudumisest. Olen teadlikumaks saanud oma sõltuvusest - pooled päevatoimingud olid märkamatult internetti nihkunud. Ilma internetita ei tea ma enam, kui palju õues külma on (milleks akna taha termomeetrit vaja, kui emhi.ee ja meteo.physic.ut.ee annavad põhjaliku statistika ja trendid?), millal bussid sõidavad (buss.tartu.ee), mis telekast tuleb (tv.delfi.ee), millal on mu sõpradel sünnipäevad (orkut.com). Üldse avastasin, et ma eriti ei mäleta ega tea enam midagi ilma wikipediata ja suur osa mõttetegevusest, mälust ja elust leiab aset internetis. Seega, kui elekter läheb ära, olen ma järsku väga loll ja ei mäleta midagi. Niiet interneti puudumine on siiani mulle väga õpetlik olnud. Ma eriti ei kiirustagi uue ühendusvõimaluse otsimisega.
Internetis käimine on omandanud taas kommunikatsiooniakti vormi. Selleks et internetti "minna" on mul vaja reaalselt füüsiliselt kuhugi minna, mu kodule lähim avatud wifi (minu teada) on Iuridicumis näiteks. Siis tuleb käivitada läpakas, luua ühendus, logida sisse. Teha kõik need toimingud, mis hakkavad unustusehõlma vajuma, kui oled 24/7 online. See on nostalgiline ja äge. Eks kui ära tüdinen, teen omale koju uuesti ühenduse. Seniks - soovin kõigile reaalse maailma õhku kopsudesse ja lumekrudinat taldade alla.
6 kommentaari:
noh, jaluta juba paarsada meetrit edasi, saad mulle ka kylla tulla yhtlasi...
Aga millist elu soovitada inimesele, kellel pole ei PC-d ega läpakat, aga kelle elu on tegelikult uskumatult internetiühendusest sõltuv? (Peadselt kaob mul SEE võimalus.)
öine pildistamine on üli mõnus meelelahutus
jalge all on täna rohkem libedust kui krudinat :(
Aga see ilmselt kilulinna viga ...
Aga internet on töövahend, mitte elu ;)
mul on üsna juba tööst tulenevast professionaalsest kretinismist ilma netita olla, aga vähem kui kaks aastat tagasi tegin selle eksperimendi ära.
jäin ootamatult reede õhtul ilma ühenduseta, sest unustasin lihtsalt arve maksmata. ja ilma telekata ka : )
esimene reaktsioon oli ahastus.
siis akkasin alternatiivide peale mõtlema ja neid kasutama.
msni asemel suhtlemiseks mobiil.
uudisteportaali asemel läksin putkasse ja ostsin lehe.
jutusaadete ja filmide asemel võtsin ette raamatud listist Must Read.
jne.
pikendasin neti - ja telekavabastust vabatahtlikult pea kahele nädalale. ja pagana ea oli : )
true - internet ei ole elu.
aga kahjuks on nii, et isegi, kui olen selle endale katse-eksituse meetodil praktiliselt selgeks teinud, avastan iga päev, et ma kasutan teda endiselt liiga palju...
ilmselt on see ka mingi alateadlik irm mingist infost ilma jääda.
samas - internet paneb unustama, et käige tähtsam info tuleb inimese enda seest.
pildid on impressive : )
tee veel!
jah@"kui elekter läheb ära, olen ma järsku väga loll ja ei mäleta midagi."
ma olen salaja tegelikult proovinud ise asju meelde tuletada teinekord, selmet kohe googlest vaadata. jube raske on.
andra.
Postita kommentaar