Kcal

“Spordikeskus” teatas kuldsete tähtedega silt klaasist ukse kohal. Suures eesruumis plastmassist kirjutuslaua taga istuv neiu vaatas igale sisenejale lahke ja abivalmis näoga otsa. Temast kummalgi pool oli uks, siltidega vastavalt „Meeste riietusruum” ja „Naiste riietusruum”. Läbi riietusruumide võis jõuda suurde, inimesi täis spordisaali. Saal oli hämar, laes tiirlev diskopall keerutas värvilisi valguslaike mööda seinu. Kõlaritest mürtsus võimas, energiline ja kaasakiskuv house. Bassid paiskusid rütmiliste laviinidena üle ruumi, kõrgemad helid olid sünkroonis stroboskoobi vilkumisega.

Ja see ruum oli täis velotrenažööre. Külg külje kõrval, ridades ja veergudes paiknesid velotrenažöörid, velotrenažöörid, velotrenažöörid. Iga velotrenažööri otsas istus inimene ja tallas seda muusika rütmis. Kõige ees, näoga teiste poole istus oma velotrenažööri otsas treener kes näitas harjutusi ette ja hõikas innustavaid hüüdlauseid. Tema ees oli saalitäis vonklevaid pepusid. Pringid, rasvased ja kondised pepud. Tselluliidised, siledad ja kortsus, virsikukujulised ja pirnikujulised trikotaaži topitud pepud, higistamas sadulate kohal. Õhku täitis pinev eneseületamise ja tagantsundimise lõhn. Lihased tõmbusid kokku ja lõdvestusid samas rütmis housemuusikaga. Näärmed eritasid vereringetesse väsimus-, mõnu- ja valutundeid tekitavaid aineid. Kopsud haarasid hapnikku. Selles kaloritepõletamise orgias lähenesid ajud transilaadsele seisundile, mida kutsus esile pingutus, rütmiline muusika ja vilkuv stroboskoop. Nende kehad olid siin spordisaalis, aga nad ise olid kuskil teises kohas. Kohas, kuhu satub kommisöönud reivar või trummi taguv šamaan. „Veel koormust juurde! Pingutame kõik koos!” hüüdis treener läbi house’i-rütmide.

Reivaril ja šamaanil sai higihaisust kõrini.

„Äääh, mifsf ää ööööõõääh?!” mõtles reivar. Ta tegi silmad lahti reivil ühes Berliini vanas tehasehoones oma sõprade keskel. Kommi mõju oli üle läinud, pidu hakkas lõppema.

„Liiga kitsaks on läinud siin. Püha põhjapõdra nimel, kustkaudu ma edaspidi vaimudemaailma pääsen?” mõtles šamaan. Ta avas silmad tähistaeva all, praksuva lõkke kõrval keset tundrat.

Spordikeskuses vonklesid edasi trikotaažis pepud. Kalorid muudkui põlesid.