Parim teatrielamus üle pika aja - Hüppajad. Psühhedeelne (lansa, patsi, petsi ja lavastaja enda seatud video ja muusika), dramaatiline, kohutavalt koomiline. Kiiretempolisest filosoofilisest tekstist tõmmatakse sind sügavale psühhedeeliamaailma muusikasse ja valgusmängu ja just siis, kui oled kohanenud, virutatakse tabava huumoriga lagipähe. Stoppardiga vist alt ei lähe? Näitlejaid ei oska kommenteerida, pole teatripede. Helena Merzin pidi olema ja oligi väga seks. Kaljujärv oli veenev, nagu tavaliselt. Rohkem kedagi ära ei tundnud.
Ahjaa, ja see, et kuskil alguses mingi mõrv toimus, läks etenduse keskel juba täitsa meelest ära. Kõike muud oli nii palju. Teater nagu ameerika mäed, ausalt. Mul oli meelest läinud et nii head teatrit saab teha. Super!
1 kommentaar:
Kusjuures see kinnitab asjaolu, et see tükk ongi vist rohkem inimestele, kes ei lähe teaatrisse tööjärgset väsimust välja magama, vaid kaasa mõtlema.
Postita kommentaar