Vaindloo vaikus

Vaindloo saar on väga kärarikas koht. Tuule kohin, mere müha ja kajakate läbilõikav kisa on siin pidevad kaaslased. Kuna saar on väga väike, on peaaegu kõikjale kuulda ka tuulegeneraator ja pöörlev radariantenn.
Ometi on Vaindlool väga vaikne. Selle vaikuse juhatab sisse pooleteisetunnine sõit piirivalvekaatril lainetava mere ja mootorimüra sees. See on justkui tutvustus või tester Vaindloo kärarikkasse vaikusse. See võimaldab õppida vahet tegema kärarikka kära ja vaikse kära vahel. Mine kajutisse ja kuula raadiost reklaame või uudistesaateid, või unusta sisse oma mobiiltelefon ja saa siia mere ja taeva üksildusse sobimatuid kõnesid. Nii sa tunned ära kärarikka kära. Kuid mine istu laevatekile ja kuula perioodiliselt lainetesse lõikuvat vööri, või istu Vaindloo saare lõunatippu ja kuula kiviklibuga klõbistavaid laineid. See ongi vaikne kära - pretensioonitu ja lihtsalt olemasolev. See on Vaindloo vaikus.
Vaindloo saarel elab piirivalvekordoni koer, nimega Pavarotti. Karjaloomana tunneb ta suurt vajadust suhelda, kuid saarel on püsivalt vaid kaks inimest. Seetõttu on ta kohutavalt rõõmus sinu saabumise üle, tiirutab sinu ümber, liputab saba ja kargab sinu najale püsti, käpad sinu kõhus. Kuid ta on selle kõige juures täiesti vait. Ta ei niutsu ega ei haugu. Vahest istub ta liikumatult rannakividel ja vaatab vaikses käras rulluvaid laineid. Vaindloo vaimne vaikus on sellesse koerasse imbunud.
Vaindloo pakub horisontaalses mõõtmes tohutut avarust - radaritornist avaneb vaade tohutule merele, kõik Soome lahel liikuvad laevad on kui peo peal. Kuid Vaindloo on suur ka vertikaalselt. Kordoniõuel on kaevumaja, mis sisaldab sügavale mere alla tungivat kaevu. Kas te teadsite, et kaev, mis on rajatud rannikust 30 km kaugusele merre, imepisikesele laiule, annab täiesti puhast põhjavett?
Mina ei oleks osanud seda arvata. Vaindloo nihutas minu sügavamaid kihte, maa geoloogilise aluspõhjani välja. Vaindloo vapustab vaikselt.