Apokalyptilised tervitused seagripipealinnast!

V2lit66d j2tkuvad. Neegervenelase nimi on Ben. Tema ema on venelanna,
kes putkas N6ukogude piiride avanedes USA-sse. Emaga on Benil mingi
probleem. Ja yhel hommikul kell 6 otsustas ta hakata seda probleemi
telefoni teel lahendama. Ta tegi seda samas toas, kus me ylej22nud
magada pyydsime. Konstrueerisin m6ttes juba mahlast lauset, millega
teda kostitada, aga siis tabasin, et ma tulin maailmasse ju selleks,
et seda kogeda, mitte selleks et siin ymberkorraldusi teha. Seega
j2tsin situatsiooni sekkumata (wu wei) ja lihtsalt lamasin edasi.
Lamasin ja kuulasin, kuidas neeger oma teiselpool planeeti asuva emaga
tylitses. L6puks l2ksid nad v2ga tylli ja Ben pani toru 2ra. Elamus
missugune.

K6rvalvoodisse laekus yks ukraina juurtega ameerika chikk, kelle
vanemad elavad Tallinnas. Kui ta kuulis et ma olen Eestist, hakkas ta
minuga kohe vene keeles suhtlema ja v6ttis v2lja pudeli Vana
Tallinnat. No ait2h :) Aga chikk on lahe, teeb mingit kunstiasja ja
reisib ringi. R2ndlind nagu mina, ainult et on leidnud omale sellise
t66, mida saab reisi k6rvalt teha. Peaks omale ka mingi sellise
rahateenimisvariandi leidma. Kas kellelgi on t66d pakkuda? Oskan
k6ike, mida ei oska, selle 6pin kohe 2ra :)

Mind yldiselt turistiv2rk eriti ei huvita, pyyan selle asemel kogeda
seda sama, mida kohalikud. Aga laup2eval proovisin siiski ka t2iega
turisti panna, ehk siis k2isin vaatamas yhte vaatamisv22rsust. Siin on
tohutu Suure Isamaas6ja memoriaal, umbes nagu Maarjam6isa oma
Tallinnas, aga noh Kiievile kohaselt mastaapne. Ehe n6ukogude
sotsrealism, stiililiselt kuulub samasse perekonda Maarjam6isa ja
pronkss6duriga. Ilmselt on kogu Ida-Euroopa taolisi asju t2is.
K6ndisin nende t66liste ja talupoegade ja s6durite bareljeefide vahel,
kuulasin k6laritest l2rtsuvaid venekeelseid veliikaja voina laule ja
syda l2ks pahaks. Rezhiim n2ljutab k6igepealt tahtlikult ja
ettekavatsetult paar miljonit inimest surnuks, siis paiskab elluj22nud
m6ttetusse ja k6ikeh2vitavasse s6tta ning seej2rel pystitab nendele
samadele inimestele memoriaali. Taoline ajaloo iroonia ei mahu minu
sisse lihtsalt 2ra, see tahtis v2lja tulla ja m6tlesin juba t6siselt,
et pean kuskil p66sa taga k2ima. Komberdasin siiski kuidagi metroosse
ja s6itsin tagasi linna.

J2rgmiseks oli plaanis Tshernob6li muuseumi minna, aga olles veidi
selle ukse peal k66lunud, sain aru et sellist muuseumiformaadis
konserveeritud masendust ei ole mulle juurde kyll vaja. Juba fuajees
oli mingi Hiroshima laste joonistus ja see m6jus masendavalt. J2tsin
muteerunud looted ja fotod plahvatanud reaktorist vaatamata ja l2ksin
hoopis linna peale fotojahile. K2isin linna peal ja all ringi (olen
metroosse j2tkuvalt armunud), kl6psisin pilte ja sain pidevalt
pragada. Metroos on millegip2rast nii, et kui paariks minutiks kuhugi
pildistama j22d, tuleb kohe mingi vormis t2di ja ajab su minema. Jube
tyytu, ma ei saa aru, mis neil pildistamise vastu on. Pidin tegutsema
mobiilselt.

Eile m2rkasin esimest korda neid seagripi-inimesi, kes kirurgimaskiga
ringi k2ivad. Uudistes on, et l22nepoolsed oblastid on
liikumiskeeluga. T6mbasin kaardi peal vastavad oblastid maha - nendega
on nyyd siis yhel pool. 6nneks Kiiev ja Odessa on okei. Aga koolid
olevat siiski suletud ("pikendati koolivaheaega") ja avalikud yritused
olevat kah 2ra j2etud (kuigi k2isime eile jalkamatshil, Kiievi Dynamo
vs Lvovi Karpati - ja Lvov on selle nii6elda epideemia keskmes).
Loodan et liikuda ikka lubatakse, v2hemalt rongipilet Kiievist
Odessasse mulle myydi. Rong v2ljub paari tunni p2rast. Praegu olen
Kiievi vaksalis ja kirjutan internetikohvikust seda sissekannet
(sellep2rast polegi t2pit2hti, vabandan).

Infoteadustaja kuulutab iga natukese aja tagant mingite rongide
saabumisi ja v2ljumisi, aegajalt kostab ka s6na "epidemia". Mu ukraina
keel ei v6imalda kahjuks teate sisust aru saada. V2ga p6nev.

T2na siis j2lle rongiuni.