Mõtteis tagasi Iraanis

Olen nüüd elanud üle nädala hotellis Delhi kesklinnas. Reisimisest ja turistirolli kehastamisest on veidi kõrini, sestap istun oma hotellitoas ja põhiliselt elan internetis. Tegin naabruses asuva internetiputka omanikuga tehingu - tema wifi ulatub minu hotellituppa, maksan talle 100 ruupiat päevas ja saan kasutada.

Asun füüsiliselt küll Delhis, ent mu mõtted on Iraanis. Loen internetist Iraani uudiseid ja protestijate foorumit (http://iran.whyweprotest.net/) ja mul on klomp kurgus. Nendel samadel tänavatel, kus me ringi rokkisime, kus meid sõidutasid Õed Segased ja kus meiega sõbrunesid teised iraanlased, nendel samadel tänavatel tulistatakse inimesi automaatrelvadest ja pekstakse puukaigastega: Automaadivendade Ordul on nüüd käed tööd täis. Vaatan neid mobiiltelefonidega filmitud videosid põlevatest autodest ja mässavatest inimestest. Mu süda tilgub verd, hea Iraani rahvas! Tilgub verd, kui ma tunnen uudisvideost ära väljaku, mille ääres ma mugisin ühe pärsia vanaema poolt mulle kilekotiga kaasapandud datleid. Tilgub verd, kui ma loen, et 300 inimest on arreteeritud. Ma tean ju, mida see tähendab, kui palju füüsilist valu, piinamist, ning kui sa oled naissoost, siis ka seksuaalset vägivalda. Ja kui keegi keskmise taseme miniboss kuskil nii otsustab, siis sa ei näe sinist taevast enam mitte kunagi oma elus.

Segastelt Õdedelt pole ma loomulikult mingit vastust saanud. Ma siiski ei muretse, et nendega midagi juhtunud on, pigem ei pääse nad lihtsalt internetti. Ma loodan siiralt.

Minu Iraani-reisi viimane pikem vestlus toimus taksojuhiga, kes mind Shirazi lennujaama viis. Ta rääkis mulle mitu aastat vana loo. Nende suguvõsas oli keegi arreteeritud, perekond saatis hulganisti asjatuid järelepärimisi, et teada saada millises vanglas nende poega hoitakse. Lõpuks, peale pooleteise aastast ootamist anti neile vastuseks üks aadress. Pere laenas raha kokku, et sõita teise Iraani otsa vanglasse poega vaatama. Lõpuks ometi, peale nii pikka lahusolekut! Kuidas tal küll läheb, kuidas ta ennast tunneb, kas ta on terve? Ja kui nad kohale jõudsid, selgus, et antud aadressil ei asu vangla. Vaid asub surnuaed...

Hea Iraani rahvas! Võtke palun see isehakanud valitsus, võtke see režiim ja islamirevolutsioon, segage hästi läbi ja pange ühte hästi suurde tünni. Siis valage see kõik üle oma naftavarudega ja pange põlema. Sest selge on see, et niikaua kui Iraanil on maailma ühed suurimad naftavarud, ei näe te rahu ega demokraatiat. Niikauaks jääb Iraan jätkuvalt oma koduste maffiabosside ning välismaiste "operaatorite" huvisfääridesse, kõiksugu valitsuste, salapolitseide ja luureteenistuste jõumängude tallermaaks.

Head protestijad, loen teie foorumit ja soovin teile jõudu ja vastupidavust. Seisan teiega pisargaasis, pillun Basiji' ja Sepah' märulivarustuses ahelike pihta munakive ja hüüan "Estaghlal, Azadi, Jomhuriye Irani!". Pidage vastu!