Hea klient!

Hansapank siinpool. Mõtlesime vahepeal, et teeks Teile mingi järjekordse ägeda pakkumise. Te olete meile väga hea klient, usaldusväärne jne. Aga ütleme ausalt välja, ei tulnud enam ühtegi ideed. Mitte mõttepoegagi. Ega seal pole ju midagi imestada ka, me oleme juba kõike proovinud - variandid kuidas panna Teid meile igakuiselt raha maksma, on lihtsalt otsas. Tilgatumalt. No vaadake ise - Ego kaart näiteks. EGO kaart. EEEEGGOOOOO. Läksite õnge küll, hehe. Noh, siis laenud ja veel need teised laenud, mida me nimetame "vabadeks vahenditeks". See ka müüs. Aga sealt edasi olete Te kuidagi väga kitsiks kätte läinud. Oleme siin proovinud igasugu kaardikesi ja punktivärke, leveleid ja boonussüsteemikesi. Tulemus null. See oli meile tõsine tagasilöök. Ja me ei saa aru, milles asi on. Mis toimub Teie peas? Miks Te ei taha Pärnusse spaasse minna???

Tjah. Meil on mõistus otsas. Mida Te ometigi tahate? Noh.. võtmehoidjat ei ole vist mõtet enam pakkuda (kuigi need kõigile meeldivad). Muusikalipileteid ka proovisime. Telefonioperaatoriteenust. Soodustusi NPNK kaardiga. Uue kontori avamisele ootasime Teid šampusega. Te ei tulnud. Otsekorraldused - palun, Te ei taha. Supersoodus autoliising - võtke ainult, noh. Sammastega pidevalt peibutame, ei midagi. Ei, ikka ei.

Meil hakkab kannatus katkema ausalt öelda. Meie suhe on jõudnud väga kriitilisse punkti. Kui Te lähemal ajal mingitki initsiatiivi üles ei näita, siis... tead.. ma ei tea noh... Läheme siis lahku? Niimoodi pole ju enam mõtet edasi. See on ikkagi kahepoolne protsess meie vahel ja... ega meie siis üksinda ei jõua kogu tööd ära teha.

Aidake meid. Mida teha? Äkki Teiega kahepeale mõtleme midagi välja, mingi variandi nagu.. Me tahaks ikka Teiega kokku jääda, aga te peate mingit huvi üles näitama. Pall on Teie väljakupoolel. Ootame. Ja siiralt loodame.

Alati lähedal ja see värk...
Sinu,
Hansapank