Välisuudised

Iraagis on nafta, aga ka terroristid ja muud sada häda. Tee ääres plahvatavad pommid.
USA tahab oma impeeriumi laiendada. Plahvatavad lennukipommid ja kõrgtehnoloogiline laskemoon.
New Yorgis elab palju ameeriklasi. Pilvelõhkujates plahvatavad reisilennukid.
Juudid rõhuvad palestiinlasi. Bussipeatustes plahvatavad palestiinlased.
Suurbritannia tegi ka kuskil midagi. Londonis plahvatab metroo.
Hispaania oli ka kuidagi seotud millessegi. Madridis plahvatab ka midagi.

Prooviks rääkida vahelduseks?

A fatal exception 0E has occurred...

Eetris oli Lee Perry ja Upsetters, kõrvaklappidest paistis Jamaica päike. Kariibi mere piraadid olid puhkusel ja logelesid rannas, sealt kostis nende hõikeid ja rummipudelite kõlinat. Taaniel Tina oli kuskil kõrtsides pummeldamas, piigad põlvedel. Arabella hulkus mõnda aega poeuberike ja kõrtside vahel, viimaks istus mingi platsi servas ühe räbalates kerjuse ette maha, võttis pleieri peast ja poetas tema mütsilotusse mündi. Ta käskis kerjusel igavuse peletamiseks mõne loo pajatada.

Kerjus oli vana, üks tema silm oli küber ja süles lebas tal vana kulunud läpakas. Ta rääkis kähiseva, kuid selge häälega: "No ma räägi sulle, tütreke. Toeta selga sähe seina vasta, see lugu mis sa kuulma hakkad, om pikk ku Hoorni neem. See om ajasta, kui ma suure Malta korsaari Santa Fontana teenistuses olin, jah. Siis me olli kahemastsel kuunaril sääl Haiiti ranna manu portugaallaiste navivõrku häkkiman, kõikse meeskund olli trümmin terminaalide taga, pääle paari vahi, mina nende hulgan. Tol vahiööl bakil istuden ma nägi midagi sellist, mida kõikse Paablis veel nähtu põle ja mis elu lõpuni meelest ei lää. Ja see oli ammu küll, meeles aga nagu eilepäev."

Vanamees vaatas Arabellale nüüd pingsalt otsa, tema pärissilma pilk tungis ärevusttekitavalt Arabella hinge, kübersilmas aga vilksatasid fraktalid. Kui silm on hinge peegel, siis kerjuse kübersilm peegeldas praegu vaid iidvanu visuaaltuvastus- ja pakkimisalgoritme.

Kerjus lõi oma läpaka kiire liigutusega lahti ja trükkis midagi klahvidel, millelt tähemärgid olid ammu maha kulunud. Arabella vaatas kerjuse musti rastapatse ja musta neegrinahka. Kerjus vaikis, lõpetas trükkimise ja vahtis pingsalt pimedat läpakaekraani. Rekursiivne dub võnkus iseendasse kollapseeruvate sinusoididena linna kohal. Arabella vaatas kerjust ja ootas. Mõned varesed lendasid kraaksudes üle platsi ja maandusid eemale Haile Selassie templi katusele.

"Konflikt aadressil 0137:BFFA21C9, protsess lõpetatud," ütles kerjus siis.
"Misasja?" küsis Arabella. Aga vastust ei tulnud. Kerjus oli kokku jooksnud. Kuskil tema vanade juhtmete, närvide ja kiipide puntras oli midagi nässu läinud. Kerjus istus liikumatult, tema kehas töötasid praegu ainult vegetatiivsed funktsioonid ja kord minutis kordas ta oma veateadet. Arabella tõusis ja sättis end pettunult minekule. See kerjus hakkab paarikümne minuti möödudes peale alglaadimist jälle liigutama. Enamasti nad hakkasid. Seniks läks ta linna peale omale uut tegevust otsima.

Ruumist ja ajast

Paar lahedamat terakest ühest raamatust, mida hiljuti sirvisin.

Ühiskonna tõeline organiseerumine sai alguse, kui võeti laiemalt kasutusele kronoloogiline aeg. Filosoof Michel Foucault on öelnud, et 19. sajand oli aja sajand. Tollal käsitleti ruumi kui surnud, fikseeritud, mittedialektilist ja liikumatut. Aega käsitleti aga vastupidiselt külluse ja viljakusena, elulise ja dialektilisena. Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine. Foucault ütles, et 20. sajandil jõudsime ruumi sajandisse. Organiseeritus muutus visuaalseks funktsionaalsetes linnaplaanides, kus linnaruum jagati elamise, magamise ja töötamise vahel ning erinevad linnaruumi osad ühendati transpordivõrguga. Ruum muutus aktiivseks, mobiilseks ja viljakaks, ning inimesed elasid samaaegsuse, läheduse ja kauguse, kõrvutamise ja kadumise ajajärgus. Järgides Foucault' ning teiste poststrukturalistide ideid ning globaliseerunud ühiskonna konteksti on võimalik väita, et 21. sajand on "ruum-aja" sajand, kus ruum ja aeg saavad kokku ja ühinevad. Ruum on samaaegselt mobiilne ja immobiilne, fikseeritud ja aktiivne, viljakas ja surnud. Sellist "ruum-aega" võib leida näiteks võimalustes kasutada materiaalset ruumi samaaegselt erinevatel viisidel. Üheks oluliseks väljakutseks on ruumilised strateegiad, mida kasutatakse organiseerimaks linnaelanike ajalist ja ruumilist tegevust. Teiseks väljakutseks on elanike ruumilised taktikad, mis võimaldavad neil avaldada linnaruumis vastupanu ülevalt alla suunatud strateegiatele. [lk 71]

[---]

Viimastel aegadel on hakatud rääkima hüperruumist, mis on seotud globaliseerumisega. Indiviidi võimalused kaardistada ja paigutada ennast kognitiivselt ühte täpselt defineeritud ja eraldatud kohta on märkimisväärselt vähenenud. Hüperruumis oleme kohal igal pool ning samas mitte kusagil. Hüperruumiks on igal pool samaaegselt reklaamitavad ja sarnaselt sisustatud füüsilised ruumid, näiteks lennujaamad, hotellid, kiirtoidukohad, ketikaubamajad, supermarketid jne. [lk 73]

Jussi S. Jauhiainen. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia 2005.

Võõrsõnade leksikon

Päris hea sissekanne "Võõrsõnade leksikonis" võiks olla selline:

Rekursioon
vt. rekursioon.

[nali wikipediast]

Hullu laulud

I

Üks taltsas jänes ja üks kass
Mu hütis koldesuul
On elamas;
Hoolt ootavad nad pilgul truul
Mult vaeselt rumalalt
Just nagu mina Jumalalt.

Iga päev ma mõtlen, et
Mult kord võib meelest minna
Neil anda vett
Või panna värav vinna.
Ja jänes siis joosta võib seni,
Kui kohtab pasunahüüdu ja peni.

Mu koormat oleks mõistlikul
Ehk paras taluda;
Mis saab üks hull
Muud teha kui vaid paluda,
Et muudetaks
Ta vastutusi väiksemaks.

[1919]

W. B. Yeats
Müstilise Roosi poeet
(Märt Väljataga tõlge)

Valitsus kavatseb tõsta siga- ja lammasrettide aktsiisimaksu

Tänasel valitsuse istungil oli arutelu all eelnõu mille kohaselt tõstetakse sigarettide ja teiste tubakatoodete aktsiisi kuni 50%. Kõrgendatud aktsiisimaksu alla minevate toodete nimekirjas on sigaretid, lammasretid, lehmrid ja kanarillod. Eestis vähemlevinud tubakatoodete, nagu nuuskkits ja närimisküülik, aktsiis ei muutu. "Aktsiisimaksu tõstmise eesmärgiks on eelkõige vähendada suitsetamist elanikkonna hulgas ja vähendada seeläbi kopsuvähi, maksakrabi ja ajuämbliku ravimiseks kuluvaid summasid," kommenteeris valitsuse pressiesindaja Vinge Toss.

Kui ma oleks pornokunn...

Larry Flint oli kindlasti stiilipuhtam pornokunn, kui mina suudaks olla. Aga mida mina teeks, kui ma oleks pornokunn? Ma arvan, et ma elaks oma elu edasi enamvähem samamoodi, ainult väikeste muutustega. Ma ilmuksin vahest seminari äratorgitud veenidega. Ja muidugi limusiiniga, mis oleks peegelklaasidega, pikk, roosa ja piki autot kapotist pidurituledeni kulgeva karvase punkariharjaga. See hari oleks alati korralikult pestud ja kammitud. Lossi tänava õppehoone ette ei mahuks enam keegi teine parkima, kui mina seminaril olen. Ma saaks selle eest muidugi sõimata, aga suhtuks sellesse üleolevalt. Oma limusiinist välja astuks ma alati aegluubis, üleni roosas ja lillas ja sädelevates litrites, suus kallis sigarett, käes viskiklaas. Ülenurmel seisaks minu reaktiivlennuk, mis oleks sädelev-kuldne ja peenisekujuline. Tiibadega peenise kujuline siis, hehehehh. Aegajalt, näiteks mõnel korteriläbul, tabaks mind lahke meel ja ma viiks kogu rahva oma peenisekujulise reaktiivlennukiga Riosse paariks päevaks pidutsema.

Kõnepruuk oleks mul ka ülbe, näiteks teadusfilosoofia seminaril võiks ma endale lubada midagi sellist: "Diigige Kuhni teadusrevolutsioonide struktuuri, see on kõige coolim shit!" Või: "Respekt Popperile, aga tema falsifikatsionism on ajaloolises vaates ju sama ebaadekvaatne, kui tuvi takutehases." Vahest külastaks ma lihtsalt möödaminnes füüsikahoonet, astuks sisse teoreetilise füüsika seminarile ja peale ettekande lõppu ütleks: "Lülitage oma larüngofon nüüd rahulikult välja, ma näitan teile, kuidas luukas teie naiivinduktivistlikust jurajahust õlut teeb." Ja lükkaks veenvalt, Powerpointi kasutades, ümber ettekande põhiteesid.

Mul oleks päris kõva level ka inimeste ärarääkimises. Näiteks raamatukogus, kui laenutaja-tädi ütleb mulle, et raamat mida ma soovin, on ainult kohapeal lugemiseks, siis ma paneks viskiklaasi tasakesi letile, paneks käe talle õlale niimoodi, et tema, mitte mina, kummardub üle leti ja ütleks vaiksel üllarjörberglikul häälel midagi talle kõrva sisse, mille peale ta lihtsalt sulades mulle raamatut tooma voolaks.

Kindlasti tahaksin ma Tartu linnapilti huvitavate asjadega ilmestada. Suvel võiksid Rüütli tänaval ja Pirogovil kõndida kenad bikiinides neiud, kes meeldiva vestluse järel on nõus ka oma telefoninumbrit andma. Linnaliinibussid oleksid pealt lahtised ning bussijuhi pea kohal oleks lava, kus mängiks alati mõni päris hea bänd ja reisijad saaksid sellele näppu visata. Võimalik, et ma palkaks kõik Supilinna parmud Emajõe äärde iganädalasele kooriproovile, minu dirigeerimisel. Lisaks ostaks ma ära kõik reklaampinnad Tartus ja kirjutaks sinna heade raamatute ja filmide soovitusi. Ja päris kindlasti produtseeriks ma ALO-TV's alaealistele keelatud hilisõhtust seriaali "ALO-TV Nights".

Jahh... hea oleks olla pornokunn.