Eetris oli Lee Perry ja Upsetters, kõrvaklappidest paistis Jamaica päike. Kariibi mere piraadid olid puhkusel ja logelesid rannas, sealt kostis nende hõikeid ja rummipudelite kõlinat. Taaniel Tina oli kuskil kõrtsides pummeldamas, piigad põlvedel. Arabella hulkus mõnda aega poeuberike ja kõrtside vahel, viimaks istus mingi platsi servas ühe räbalates kerjuse ette maha, võttis pleieri peast ja poetas tema mütsilotusse mündi. Ta käskis kerjusel igavuse peletamiseks mõne loo pajatada.
Kerjus oli vana, üks tema silm oli küber ja süles lebas tal vana kulunud läpakas. Ta rääkis kähiseva, kuid selge häälega: "No ma räägi sulle, tütreke. Toeta selga sähe seina vasta, see lugu mis sa kuulma hakkad, om pikk ku Hoorni neem. See om ajasta, kui ma suure Malta korsaari Santa Fontana teenistuses olin, jah. Siis me olli kahemastsel kuunaril sääl Haiiti ranna manu portugaallaiste navivõrku häkkiman, kõikse meeskund olli trümmin terminaalide taga, pääle paari vahi, mina nende hulgan. Tol vahiööl bakil istuden ma nägi midagi sellist, mida kõikse Paablis veel nähtu põle ja mis elu lõpuni meelest ei lää. Ja see oli ammu küll, meeles aga nagu eilepäev."
Vanamees vaatas Arabellale nüüd pingsalt otsa, tema pärissilma pilk tungis ärevusttekitavalt Arabella hinge, kübersilmas aga vilksatasid fraktalid. Kui silm on hinge peegel, siis kerjuse kübersilm peegeldas praegu vaid iidvanu visuaaltuvastus- ja pakkimisalgoritme.
Kerjus lõi oma läpaka kiire liigutusega lahti ja trükkis midagi klahvidel, millelt tähemärgid olid ammu maha kulunud. Arabella vaatas kerjuse musti rastapatse ja musta neegrinahka. Kerjus vaikis, lõpetas trükkimise ja vahtis pingsalt pimedat läpakaekraani. Rekursiivne dub võnkus iseendasse kollapseeruvate sinusoididena linna kohal. Arabella vaatas kerjust ja ootas. Mõned varesed lendasid kraaksudes üle platsi ja maandusid eemale Haile Selassie templi katusele.
"Konflikt aadressil 0137:BFFA21C9, protsess lõpetatud," ütles kerjus siis.
"Misasja?" küsis Arabella. Aga vastust ei tulnud. Kerjus oli kokku jooksnud. Kuskil tema vanade juhtmete, närvide ja kiipide puntras oli midagi nässu läinud. Kerjus istus liikumatult, tema kehas töötasid praegu ainult vegetatiivsed funktsioonid ja kord minutis kordas ta oma veateadet. Arabella tõusis ja sättis end pettunult minekule. See kerjus hakkab paarikümne minuti möödudes peale alglaadimist jälle liigutama. Enamasti nad hakkasid. Seniks läks ta linna peale omale uut tegevust otsima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar