Paar lahedamat terakest ühest raamatust, mida hiljuti sirvisin.
Ühiskonna tõeline organiseerumine sai alguse, kui võeti laiemalt kasutusele kronoloogiline aeg. Filosoof Michel Foucault on öelnud, et 19. sajand oli aja sajand. Tollal käsitleti ruumi kui surnud, fikseeritud, mittedialektilist ja liikumatut. Aega käsitleti aga vastupidiselt külluse ja viljakusena, elulise ja dialektilisena. Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine. Foucault ütles, et 20. sajandil jõudsime ruumi sajandisse. Organiseeritus muutus visuaalseks funktsionaalsetes linnaplaanides, kus linnaruum jagati elamise, magamise ja töötamise vahel ning erinevad linnaruumi osad ühendati transpordivõrguga. Ruum muutus aktiivseks, mobiilseks ja viljakaks, ning inimesed elasid samaaegsuse, läheduse ja kauguse, kõrvutamise ja kadumise ajajärgus. Järgides Foucault' ning teiste poststrukturalistide ideid ning globaliseerunud ühiskonna konteksti on võimalik väita, et 21. sajand on "ruum-aja" sajand, kus ruum ja aeg saavad kokku ja ühinevad. Ruum on samaaegselt mobiilne ja immobiilne, fikseeritud ja aktiivne, viljakas ja surnud. Sellist "ruum-aega" võib leida näiteks võimalustes kasutada materiaalset ruumi samaaegselt erinevatel viisidel. Üheks oluliseks väljakutseks on ruumilised strateegiad, mida kasutatakse organiseerimaks linnaelanike ajalist ja ruumilist tegevust. Teiseks väljakutseks on elanike ruumilised taktikad, mis võimaldavad neil avaldada linnaruumis vastupanu ülevalt alla suunatud strateegiatele. [lk 71]
[---]
Viimastel aegadel on hakatud rääkima hüperruumist, mis on seotud globaliseerumisega. Indiviidi võimalused kaardistada ja paigutada ennast kognitiivselt ühte täpselt defineeritud ja eraldatud kohta on märkimisväärselt vähenenud. Hüperruumis oleme kohal igal pool ning samas mitte kusagil. Hüperruumiks on igal pool samaaegselt reklaamitavad ja sarnaselt sisustatud füüsilised ruumid, näiteks lennujaamad, hotellid, kiirtoidukohad, ketikaubamajad, supermarketid jne. [lk 73]
Jussi S. Jauhiainen. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia 2005.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar