Käisin "District 9'i" vaatamas, nagu mul kombeks, hilinenult. See film on kõikjal juba palju kiidusõnu saanud, ja mul ei jää muud üle, kui neile ka omalt pool alla kirjutada. Film on stiilne ja omapärane, uuenduslik ja hoogne ning moodustab ka kunstiliselt suht pädeva terviku. Et mitte korrata kõiki neid positiivseid arvustusi, kasutan hoopis võimalust ja nurisen kahe filmiklišee üle, mis selle filmi puhul just eriti häirisid. Eriti häirisid seetõttu, et olles muidu usutavuse ja reaalsuse-simulatiivsuse poolest tublisti üle keskmise, ei suutnud filmi tegijad ikkagi vastu panna nendele kahele levinud ja lamedale klišeele. Praegu suudeti valmistada üks hea film. Neid vältides aga oleks ühele poole saadud superäss ülifilmiga, millele polekski nagu midagi ette heita. Aga see olekski vist liiga hea, et olla tõsi.
Enivei.
Levinud ja lame filmiklišee nr. 1: Kui muudetakse inimese DNA-d, siis hakkab tema keha loetud tundide jooksul valju ragina ja ohtra limaerituse saatel moonduma.
See on lihtsalt uskumatu, millised mõõtmed on popkultuuris omandanud see geeni-mütoloogia. Mul ei tule meelde ühtegi filmi, mille põhiplotis oleks tähtsal kohal DNA muundamine ja kus sellega ei oleks rämedalt mööda pandud. Siit soovitus filmitegijaile: ärge kasutage oma filmides DNA-temaatikat. Te ei oska seda.
Levinud ja lame filmiklišee nr. 2: Kõik mis on oluline, sädeleb või teeb pauku.
Filmi süžee kohaselt olid tulnukate relvad väga ihaldusväärsed. Miks? Kas sellepärast, et nad ei teinud vaenlasesse mitte lihtsalt auku, nagu maa-inimeste relvad, vaid lammutasid vaenlase veristeks lihatükikesteks? See näeb kinolinal kahtlemata väga dramaatiline välja, ent millise taktikalise eelise annab sõdurile boeuf a'la tartari masin võrrelduna tavalise automaadiga? Mina seda eelist ei näe.
Siin on tegu kinokunstis vohava "visuaalsuse viirusega": kõik süžeeliselt olulised aspektid, mida on vaja rõhutada, on rõhutatud ka visuaalselt. Selle filmitegijate peades leviva viiruse tulemusena kiirgavad kõik maagilised esemed roheliselt, kõik naispeategelased on ilusad ja seksikad, kõikide arvutite kasutajaliidesed on graafiliselt vingeks disainitud ja kõrgtehnoloogia lööb alati välku. Jääb mulje, et meid peetakse idiootideks, kellele on vaja mingite visuaalsete regaaliate abil puust ja punaselt ette näidata: pange tähele, vaatajad, SEE asi siin on nüüd süžees väga oluline!
Soovitus filmitegijaile: semiosfäär on suur ja lai. Neoonselt heledav eriefekt ei ole ainus osutamisvahend.
Palun minust nüüd mitte valesti aru saada. "District 9" on väga hea film, ma ei kahetse hetkekski taga oma piletiraha. Lihtsalt taolise hea filmi taustal torkavad ka puudujäägid teravamini silma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar