Nüüd üks paar nädalat tagasi aset leidnud lugu. Selle jutu mõte on illustreerida tõika, et arvuti on suhteliselt keeruline masin, ja keerulistel masinatel on omadus väga erinevatel ja huvitavatel viisidel katki minna.
Ahjaa, kui peale selle loo lugemist mõnel teist tekib tahtmine kommenteerida umbes nii, et "nojah, võiks ikka backuppida oma andmeid", siis save it. Pole vaja seda mulle öelda :)
Lugu sai alguse sellest, et tahtsin oma Asus Eee PC klaveri US layouti vahetada EST vastu. Kuna talle pealeinstallitud Windows, nimega Eee XP, on selline stripped-down versioon, kust kõik peale hädavajaliku on eemaldatud, ei saanud layouti vahetada muudmoodi, kui tuli hankida kustkilt kbdest.dll, nimetada see ümber kbdus.dll-iks ja kirjutada EEE PC Windows\System32 kataloogis üle.
Tehtud. Lihtne. Ja saatuslik. Sest peale seda mu valge iludus enam üles ei tulnud. Windows lihtsalt hangus bootimisel. Ei aidanud ka Safe mode. Mitte miski.
No selge, on vaja bootida USB pulgalt (sest CD draivi EEE PC-l pole) ja kopida kbdus.dll tagasi, et arvuti taas töökorda saada.
Selleks on kõigepealt vaja mälupulka, mille pealt saaks bootida. Veidi googeldamist ja siis tõmbasin HP USB Disk Storage Format Tool-i, sest kõik väitsid, et "it does the job". Veidi sudimist ja pulga ümbertõstmist ühe USB pordi otsast teise otsa, kui lõpuks teatatakse mulle, et pulga formattimine õnnestus, ent boot sectori kirjutamine mitte. Damn.
Nimetatud veateade polnud siiski päris korrektne, sest nagu selgus, ei õnnestunud ka pulga formattimine. Küll aga õnnestus minu välise USB kõvaketta formattimine. Kõvaketta, mille peal on mul umbes kõik failid, mida ma elus alles hoida tahan. Alates lapsepõlves kirjutatud BASICu programmidest, kõigist kooli keemiaspikritest ja referaatidest, lõpetades ülikoolimaterjalide, bakatöö, magistritöö, ilukirjanduslike katsetuste, filmi- ja muusikakollektsiooniga. Inimesed, kes on väga arvutipõhise eluviisiga, nagu mina, teavad et oma põhilise kõvaketta kaotamine tähendab umbes sama nagu maja mahapõlemine.
Tänud, HP USB Disk Storage Format Tool. Hea, et sa oskad vahet teha erinevatel USB seadmetel, mis arvuti külge ühendatud on.
Algas kolm päeva kestnud formatitud kõvaketta taastamise saaga. Väga palju googlet, suhtlemist endast targematega, erinevate programmide installimist ja uninstallimist. Kohe suht alguses selgus õnneks, et kõik mu vajalikud failid on alles. See oli hea uudis. Halb uudis oli see, et kujutasid endast "Unallocated sectors" osa, mida kõik kaotatud kõvaketta taastamise programmid mulle ka näitasid. Ainuke asi, mis puudu oli, oli FAT ehk File Allocation Table, ehk sisukord. See on umbes nagu olukord, kus raamat, mida sa tahad lugeda, on su ees laual, ent leheküljed on suvalises järjekorras ja numbreid pole peale märgitud.
Iga programm tahtis alustuseks skännida läbi selle "Unallocated sectors" osa, ehk kõik need segiläbi olevad leheküljed. Kuna see osa oli 450 GB suur, võttis see enamasti 6-7 tundi. Seejärel tõstsid lollimad programmid (või targemad programmid, mille kasutamiseks olen mina liiga loll, nagu EnCase) käpad püsti. Kuni saabus üliinformatiivset nime kandev GetDataBack for NTFS. Paljuütleva nime taga peitus ka võimas jõud, mis oli tõesti suuteline segiläbi leheküljed õigesse järjekorda panema ja mu kallid failid välja lugema. Muidugi võttis esialgne skänn aega traditsioonilise 7 tundi, seejärel, kui ma õhinal kõige tähtsamaid faile kopima olin asunud, otsustas programm kokku joosta, nii et uuesti käivitamise järel sain ma taas sooritada 7-tunnise skänni. Nüüdseks, lõpuks ometi issand jumal, on siiski kõik mu failid välja loetud ja kopitud teisele kõvakettale. See kopimine võttis muidugi vähemalt samapalju aega (pressige 450 GB usb 2.0 pordist läbi, arvake mitu võileiba selle aja jooksul jõuab köögis teha?)
Peale seda võiks öelda, et peale nädalapikkust tegevust oleme suutnud taastada esialgse olukorra. :) Mõnikord peab ikka hullult vaeva nägema, et mitte midagi EI muutuks. Edaspidi ühendan ühe USB seadme formattimise ajaks kõik muud USB seadmed lahti.
6 kommentaari:
Ma ei suuda ka kuidagi välja mõelda, kuidas varundada oma andmeid. Kui nüüd kasvõi üks kahest kettast, millest üks on non-stop voolu all olnud 3 aastat, peaks lendama, olen ma kiviajas tagasi.
Tähelepanu sellisele asjaolule juhtis mu teine arvuti, mille ketas nädal aega tagasi saba andis (enne seda graafika kaart, emaplaadi kondensaatorid, mälud, mis ma ise läbi põletasin jne - viimase 30 päeva jooksul). Ei saa just öelda õnneks, kuid kaotasin vaevalt 2-3 nädala töö, mis on köömes võrreldes võimalusega, et teised kaks ketast failivad.
Mida teha? Kuidas hoida 300-400G mis on tõesti väärt material? Paar USB-ga ketast? SSD ketast?
Tahaks mingisse pilve oma stuffi laadida ja jätta kellegi teise hooleks - maksaks selle eest kasvõi raha, kui oleks mugav teenus.
Kui välja mõtled, ütle mulle ka :)
Jama! Teil ei ole vaja varundada KÕIKI andmeid.
Kõvaketastel ja mälupulkadel hoidke ainult seda infot, mille kadumisest ei ole lugu.
Varundage erinevad failitüübid erinevatesse kohtadesse - pildid flikrisse, videod mingisse videokohta jne.
Tehke valik tekstide seas ja kirjutade mõistlike aegade tagant DVD-(de)le.
Ja ma ei targuta vaid räägin kogemusest. Selliseid kolmepäevaseid HD taastamisi on mul elus mitmeid olnud :)
Ma ei hakka lahti seletama, mis väärt materiali ma alles hoian. On 95% omavalmistatud ja tegu pole pornograafiaga. Aga alles on seda vaja hoida.
500G double layer DVD-na on 63 plaati. Ütleme, et tõesti vähendaks seda mahtu poole võrra, siis see oleks ikkagi üle 30 DVD mida siis peaks iga mingi aja tagant testima.
Võib veel proovida veebikettaid - Dropbox võimaldab kuni 2 GB andmeid tasuta veebis varundada ja sünkroniseerida mitme erineva arvuti vahel. See mõistagi aitab vaid tekstidokumentide mahtude juures, pildid peaks kuidagi teisiti varundama. Mulgi mured sellega - igaks juhuks soetasin 500+500 GB RAID 1 lahenduse, aga seegi nüüd täis saamas, olulisematest failidest (pildid jms värk) koopiad 250 GB USB kõvakettal, mida mõne kuu tagant uuendatud saab. Väljaarvatud uuendamise ajal on ketas väljalülitet ja vooluvõrgust eemal. Võiks ja peaks tihemini ja automatiseeritumalt, veidi olen proovinud ka programme leida - üsna sümpaatse mulje jättis nt Acrea. Vabavara ja puha.
Ja päästmisest veel - olgugi, et failinimekiri võib õnnestuda päästa, siis võib esineda suuremate failide sees segadusi, mis programmidele nad ikka loetamatuks teevad. Hoiame pöialt, et selliseid jamasid pole! DVD-R on tõepoolest meediumina ajast ja arust, maht enam ei kannata lihtsalt välja. Elu on edasi läinud. Samas kõvakettad ilmselt ei pea vastu seda magnetvälja 100 aastast pööramist, mida mõned teadlased väidavad Maakeral ees olevat mõnede lähemate aastatuhandete jooksul.
Nüüd juhtuski nii, et veel üks ketas läks katki :( Sain sealt andmed kopeeritud kõige uuema ketta peale, mida ma pole peale seda intsidenti enam voolu alla julgenud panna.
3st kaks so far.. hirm tuleb peale.
Otsustasin proovida ka filefactory.com nimelist teenust, mis annab 100G võrguruumi. Aga täiesti võimatu on 100G kokku pakkida 150M tükkideks ja edukalt uploadida. Esimese 40 tükiga kohtasin nii palju probleeme pakkimisel kui ka uploadil, et jätsin asja pooleli.
Postita kommentaar