7. veebruar 2010

Rentslimiljonärid



Ma tean juba, et Indias pole eriti mõtet midagi oodata või eeldada. Sest reaalsus on alati teistsugune. Aga ikkagi, kui sulle öeldakse, et homme sa näed üht Aasia suurimat slummi, siis fantaasia läheb käima ja loob su peas mingi eelneva ettekujutuse. Võtab selle viletsuse, kerjused ja tänavamustuses roomavad lapsed, mida India linnades tihti kohtab, ja korrutab näiteks sajaga.

Ja siis, kui sa lähed ja kõnnid ringi Dharavi slummis Mumbais, irvitab India sulle jälle näkku. "Vahi lolli, jälle eeldas midagi." Näed elamuid, mis ei olegi kilest ja papist, vaid täitsa korralikest tellistest. Näed inimesi, kes ei istu niisama ega tegele varastamise ja kerjamisega, vaid kes teevad käsitööd ja sorteerivad prügist välja kõike, mida annab taaskasutada. Näed lapsi, kes käivad isegi mingit sorti koolis. Masendava issand-jumal-kui-õudne-kuidas-need-inimesed-elavad-mulje (nagu "Slumdog Millionaire'st" võis Dharavi kohta jääda) asemel sain positiivse elamuse selle kohta, kuidas väga limiteeritud ressursside abil, äärmises vaesuses, on võimalik positiivse mõtlemise ja tugeva kogukonnatunde korral suht hästi elada. SUHT hästi, sest ega see elu siin muidugi mingi meelakkumine ei ole. Näiteks need sorteeritud plastmassi graanuliteks sulatavad mehed ei tööta ilmselt just eurotingimustes, aga siin Indias tuleb oma väärtushinnangud elukvaliteedi osas enivei ümber kalibreerida. Ja see fakt, et neil on töökoda, kus nad saavad plastmassi graanuliteks sulatada, ja et slummielanikest on loodud mingi sotsiaalne süsteem, mis korjab Mumbai tänavatelt selle plastmassi ja papi ja metalli ja sorteerib ja jagab eri töökodade vahel taaskasutamiseks, ja et töökodadest väljub tooraine, mis läheb uuesti kasutusse, ja et slummi tuleb selle eest mingi raha, on juba iseenesest üli-üli-positiivne!

Ja neli-viis aastat tagasi tuli siia mingi britt, vaatas seda slummielu ja otsustas, et ta tahab midagi head siin maailmas teha. Ta otsis mõned paremini inglise keelt oskavad kohalikud omale giidideks, tegi siin-seal turistidele reklaami ja nüüd on tal organisatsioon, mis lükkab sellest slummist iga päev läbi paarkümmend turisti kuuestes gruppides. Nihestab nende inimeste maailmapilti ja tõstab teadlikkust. Ja lisaks sellele genereerib ekskursioonitasudena heal päeval kuni 10 000 ruupiat. Lahutame sellest maha organisatsiooni käigushoidmise kulud ning järele jääb puhastulu, mille abil käitab ta arvutiõpet andvat kooli Dharavi slummis. Ma vaatan talle järele, kui ta peale meie jutuajamist ronib redelit mööda tagasi oma teise korruse "kontorisse". Geenius! Mees on viie aastaga loonud omale masina, mis toodab talle iga päev tööstuslikes kogustes head karmat.

Ma tahan omale ka sellist masinat.

3 kommentaari:

Lemmi ütles ...

ajeeee : )

Anonüümne ütles ...

ja mõnikord tundub, et eksootilist häda ja viletsust on kordades toredam päästa kui kõrvalkorteri naabrimemme.

huvitav, kas karma-meetri arvesti jägib mingit kumuleeruvat koefitsienti kui su ühekordne häätegu hakkab end taastootma?!

ja ikkagi tundub kogu selle ülla eesmärgi kõrval see eksootiliste elamuste loomaaia idee natuke õõvastavana.

päiksepudusest veidi skeptiline, kuid lumerohkusest lootusrikas,
margot

tank ütles ...

See l22ne inimestes peale "Rentslimiljon2ri" kuulsust plahvatusena levinud slummi-huvi on leidnud ennegi kriitilist suhtumist. On teeninud omale n2iteks halvustava nimetuse "slum porn". Igasugused misiganes-6iguslased ja arvamusliidrid ja kommentaatorid on nina kirtsutanud ja otsinud igasugu teoreetilisi p6hjendusi, miks see k6ik halb on. Mina leian, et mida rohkem turiste slummides k2ib, seda parem on see nii nendele turistidele kes m6ttetu Taj Mahali v6i j2rjekordse koloniaalajastu arhitektuurikolaka asemel l2ksid vaatama midagi ehedat ja elavat. Ja eriti kasulik on see slummielanikele, sest turistid j2tavad sinna raha. Katsu sa valge inimesena slummist niimoodi l2bi jalutada, et sa ei j2ta sinna yhtegi ruupiat. See pole lihtsalt v6imalik.

Nii et jah, asja k6rgfilosoofiliselt v6ttes v6ib kritiseerida valge inimese huvi slummide vastu, samas kui puhtmateriaalsel "t2is k6ht v6i n2ljasurm" skaalal on tegemist t2iesti yheselt hea ja kasuliku asjaga.

Mitte et ma end Dharavis ise poleks kohatu v66rkeha v6i loomaaiakylastajana tundnud.