12. juuli 2007

Nägešš!


Homme lähen oma isikliku ellujäämisvarustusega kaheks nädalaks Eesti kulturo-, epistemo-, ontolo- ja semiosfääri mööda seiklema. Ärge oodake minult midagi, ei telefonikõnesid, seitset fakti ega seda, et ma istuks Zavoodis. Samas ärge imestage, kui ühel hetkel seisan teie kõrval või ukse taga ja naeratan.

3. juuli 2007

Numbrid

Lugesin ajaviiteks kokku kõiksugused numbrid, mida ma peast tean:

Isikukood
Telefoninumber
Mu tüdruku telefoninumber
Mu isa telefoninumber
Mu venna telefoninumber
(kindlasti raaliks pikapeale veel kellegi numbreid peast välja)
Telefoni pin-kood
ID-kaardi pin-kood
Deebetkaardi pin-kood
Krediitkaardi pin-kood
hanzaneti kasutajatunnus
hanzaneti püsiparool
See teine hanzaneti püsiparool
Pangaarve number
ICQ number
Töökoha uksekood
Töökoha kontori signalisatsiooni alla panemise kood
Raamatukogukaardi number
Elukoha postiindeks

Neid läheb mingil määral vaja, seega arusaadav. Kuid lisaks istuvad mu mälus hunnik asju, mida enam vaja ei lähe, aga mis meelest ära ka ei lähe:

Eelmise elukoha trepikoja ukse kood
Eelmise elukoha postiindeks
Endise auto reg number
Mu eelmine telefoninumber
Praeguse elukoha endine lauatelefoni number
Mu praeguse tüdruku endine telefoninumber
Mu endise tüdruku endine telefoninumber (!)

Pole siis ime, et kui lähed kaheks nädalaks puhkusele kuhugi teise kultuuri, välja sellest numerosfäärist, siis tagasi tulles on kõik segamini. Siis püüad krediitkaardi pin-koodiga töökoha ust avada või helistada oma raamatukogukaardi numbrile.