Tõlgin parajasti Bruce Sterling'i "Swarmi". Kuna see mult telliti, siis on kirjastusel Fantaasia ilmselt varsti ilmumas mingi kogu kus see novell sees on. Niiet jälgige reklaami ja ostke siis hästi palju.
UIme tõlkimine on huvitav, sest võimaldab kõiki ulmeklišeesid vaadata täiesti uue pilgu alt. Iga ulmefänn teab, et ulmes ehk science fictionis on science enamasti tunduvalt parem kui fiction - ehk siis, kirjanduslikus mõttes on ulmeraamatud enamasti kehvad, aga selle teeb tasa see science'ilikult paeluv pool. Sest olgem ausad, kirjanduslikult, puht draama mõttes, ei ole kuigi originaalne ega haarav see, et mõni järjekordne peategelane sureb kuskil dimensioonideülese amööbi kulendite vahel vaakumenergia kvarkšokki või asteroidist õõnestatud kosmosesipelgate pesa keskmes hiiglaslikus munemiskambris, neuroloogilised funktsioonid kaaperdatud kosmilise emasipelga poolt. Lugejale on see tüütu, aga tõlkijale avaneb siin alati mõni uus ja huvitav probleemideväli. Näiteks, kas peategelane ja kosmiline emasipelgas enne kulminatsiooni (ja neuroloogiliste funktsioonide kaaperdamist) toimuvas dialoogis teietavad või sinatavad teineteist? Sest originaaltekstis kasutatav "you" võib tähendada nii üht kui teist. Tavalugejana ei tulekski selle peale, et kangelasliku agendi ja kosmilise emasipelga vahelist dialoogi jälgides tuleks tähelepanu pöörata ka formaalsuseastmele, eks ole?
Või teine näide. Võimas tähelaev künnab vööriga kosmost. Laeval on üks inimesest reisija ja rõvedatest sisalikolenditest koosnev meeskond, kelle kohta autor kasutab terminit "alien". Kuidas seda sõna eestlasele edasi anda? "Tulnukas" pole sobiv, sest mõlemad, nii inimene kui rõvesisalikud on ühtmoodi "tulnud" antud situatsiooni, inimene isegi rohkem sest tegu on rõvesisalike laevaga.
Annab täiesti uue mõõtme vanadele, äraleierdatud lugudele, kas pole?
7 kommentaari:
Loodan, et mõttekäik "Iga ulmefänn teab, et ulmes ehk science fictionis on science enamasti tunduvalt parem kui fiction - ehk siis, kirjanduslikus mõttes on ulmeraamatud enamasti kehvad, aga selle teeb tasa see science'ilikult paeluv pool," on taotluslik provokatsioon, sest:
1. Iga ulmefänn teab, et ulme ehk speculative fiction jaguneb üldjoones kolmeks: õudus (horror), fantaasia (fantasy) ja teaduslik fantastika (science fiction), millele lisandub väga palju väikseid liigikesi (alternatiivajalugu, küberpunk jne jne).
2. On väga palju ulmeteoseid, mis on ka kirjanduslikult väga kõrge tasemega.
3. Mainitud üllatuslikud hetked ei ole kuidagi seotud ülme tõlkimisega, vaid tõlkimisega üldiselt. Analoogseid probleeme võib tekkida nii traktori kasutusjuhendit tõlkides kui Barbara Cartlandi eestindades.
one step beyond.
1. kasutan mõistet "ulme" tähenduses "science fiction". jah, ma tean et see pole 100% taksonoomiliselt õige. ja ma tean, et termiit ei ole sipelgas, aga ikka ma ütlen tema kohta sipelgas.
täpne taksonoomia ei ole oluline ei kirjanikule, lugejale ega tõlkijale. vaid taksonoomile :)
2. mõni on jah. enamik strugatskeid ja lem'i "solaris" näiteks. kindlasti on neid veel. aga see kõik ei aita, ikkagi on ulmel koledatest 1950ndate ajakirjakoomiksitest väljakasvanud kirjandusvoolu maik man. löö või maha.
3. laiemas mõistes (you tõlkimise probleem üldiselt) on sul muidugi õigus, kuid kosmilisi asteroidsipelgapesasid kohtame ulmes siiski tihedamalt, kui cartlandi teostes :). ja aliene-tulnukaid samuti.
Njahhh, aga ulmesõber selles kontekstis ongi ju taksonoom...
Tõrvatilk meepotis ei tee seda tõesti parimaks maitseelamuseks, samas tõrvatilga väljatõstmise järel on tegu siiski väga suures osas meega. :-)
Kosmilisi asteroidsipelgaid kohtab tõesti ulmes sagedamini, samas on täiesti võrreldav probleem see, milline on nende suhete formaalsustase ja nt 15. sajandi kaupmeeste suhete formaalsustase. Omajagu mõtisklust enne otsustamist vajavad mõlemad - samas viimases näites on suurem tõenäosus, et raamatut lugenud spetsialist väidab, et tõlkija on eksinud. Samas asteroidsipelgate teadlasi suure tõenäosusega ei leia, mistap on tõlkijal suurem voli otsustamiseks...
no ma olen rohkem selline ulmesõber, kes niisama käib niidul, nuusutab lilli ja naudib nende ilu. välimäärajast ja liigikuuluvustest väga lugu ei pea.
tõrvatilga osas olen nõus, ja läheksin kaugemalegi - väidaksin et isegi fictioni mõttes tõrvatilgad on tihti science'ilikult ikkagi väga head (meelde tuleb näiteks fred hoyle - must pilv, mis väga vanades horisontides järjejutuna ilmus). ma pean silmas selliseid idee-on-hea-aga-teostus-jätab-soovida tüüpi lugusid, kus on näha et autor on rohkem teaduse kui kirjanduse fänn. need ei ole sugugi raisatud aeg, mis siis et täis kirjanduslikke klišeesid, ebausutavaid karaktereid jms.
mis puudutab 15. saj kaupmeeste formaalsusastet vs kosmosesipelgate oma, siis jällegi on sul õigus, et spetsialiste leiab suurema tõenäosusega ajaloolise temaatika kohta, kui kosmosesipelgate kohta. see "suurem voli" mis tõlkijale seeläbi osaks saab, teeb tegelikult tõlkimise keerulisemaks - mul ei ole autoriteeti, kelle arvamusele tugineda, vaid ma pean ise otsustama.
noh, okei, antud juhul võiks otsida näiteks saksakeelse või muu (sina/teie erisusega) keelse tõlke ja vaadata mida too tõlkija on otsustanud, aga ta on ikkagi samuti vaid tõlkija.
kogu vastutus langeb minu õlgadele :)
Madu pole uss.
Ämblik pole putukas.
Ulme pole sci-fi.
see pole nüüd päris korrektne paralleel. sci-fi siiski kuulub ulme alla (aga pole KOGU ulme). samas ussi ja madu ei ühenda mitte miski peale sarnase välise kuju.
aga üldiselt prsse see taksonoomia, see pole muud kui mingi väljamõeldud värgeldus. keskendugem asjadele endile. :)
Postita kommentaar