26. november 2009

Shiraz


Need autorongk2igud osutusid ikkagi pulmarongk2ikudeks. Olen veidi pettunud, lootsin midagi huvitavamat. Aga tegelikult on loogiline, et pulmarongi tehakse 66siti. P2eval ei oleks see Iraani liikluses lihtsalt v6imalik. Seismist oleks rohkem kui s6itmist, ilmselt m6lgitaks 2ra ka v2hemalt paar-kolm autot. Ja Esfahan on nii ilus koht, et pool Iraani k2ib seal abiellumas.

Tegin vahepeal ulja m2giretke, olen nyyd n2inud loojuva p2ikese veripunast helki Zagrose lumistel tippudel ja v6in 6nnelikuna surra (aga niipea veel ei tahaks). Liikusin l2bi m2gede Esfahanist Shirazi. Siin passin nyyd kuni laup2evani. Uudiseid on ka pressifrondilt: kirjutasin Ekspressi reisilisale artikli rongis6idust ja Go Discoveryle sellestsamast m2giretkest. Millal nad ilmuvad, ei tea 6elda. Ma hoiaks silma peal, aga siin ajaleheputkades ei myyda kumbagi v2ljaannet.
Elasin siiani soliidses hotellis, mida pidav vanah2rra ilmselt p2rines revolutsioonieelsest ajast. Ta oli v2ga suursugune, osutas mulle pidevalt rituaalsete liigutustega teed ja r22kis 2gedat lordilikku inglise keelt. Kui ma kysisin, kas hotellis ka internetiv6imalus on, oli ta lausa solvunud:
"But sire! This is a hotel, is it not? Therefore we most certainly have internet."
Tjah, tore hotell oli. Aga kallis, sestap kolisin k6ledasse ja kylma peldikusse, mis on 500 m eemal ja poole odavam.

Tegelikult ma tahtsin elama minna Automaadivendade Ordu yhikasse, aga Automaadivendade Ordul on t2na just mingi aastap2ev, seet6ttu on kogu Iraani Automaadivennad v2ga elevil ja yhikas suletud. Automaadivendade Orduks nimetan ma seda asutust: Islamirevolutsiooni Valvureid, see on siis segu Kaitseliidust, hiiglaslikust 2rikorporatsioonist ja usulisest liikumisest. P2ris hirmus, kas pole. Aga nad peavad Shirazi odavaimat 66maja (voodikoht on 20 kr), kus elavad p6hiliselt palver2ndurid. Oleks mulle sobinud ilusti, aga * v6tku. Neid ja nende aastap2eva. T2naval sebib palju noori laigulises mundris poisse, kes lehvitavad rohelisi islamilippe ja on r66msad. Lisaks tahavad nad k6ik minuga suhelda, aga see pole Iraani oludes midagi erilist. Siin tahavad k6ik kogu aeg igal pool v2lismaalastega suhelda. Pleier aitab siinkohal v2ga h2sti, sest siis ma lihtsalt ei kuule neid.

Fotol olen ma mingis pisikeses Iraani m2gikylas koos paari noore terroristiv6sukesega. Me ei osanud eriti teineteise keelt, aga kalale kutsusid nad mind sellegipoolest.

2 kommentaari:

irve ütles ...

Kui sa reisiga kunagi ühendriikidesse jõuad, on sul selleks hetkeks juba väga huvitav pass.

mart.s ütles ...

ja eks ka pildid blogis on selleks ajaks juba vastavate ogranite huviorbiiti jõudnud :D