Mary Frank Foxi uuringu (1983) kohaselt on produktiivne teadlane selline, kes vastab alljärgnevatele tingimustele. Vaatame siis kas mul on ka lootust.
A productive scientist...
is driven - jah (1 punkt)
has a strong ego - nope
has a history of acting autonomously - eriti mitte
plays with ideas - jepp (1 punkt)
tolerates ambiguity - jahh, väga. (1 punkt)
is at home with abstractions - jah, väga. (1 punkt)
is detached from non-scientific social relations - ei, ei kavatsegi.
reserves mornings for writings - tahaks küll jah. (0,5 punkti)
works on routinized problems - ei viitsi, igav.
is relatively young - noh, veel jah. (1 punkt)
went to a prestigious graduate school - eestis jah, maailmas ei. (0,5 punkti)
had a prestigious mentor - no keskmiselt (0,5 punkti)
is currently at a prestigious place of employment - nope.
has considerable freedom to choose their own problems - natuke. (0,5 punkti)
has a history of success - hee. ei ole veel.
has had previous work cited - nope, veel mitte.
7 punkti 16-st, see on vähem kui pool. Olukord on nukker?
Aga vaatame tulevikku: ütleme lähima kümne aasta jooksul on mul lootust võita juurde 6 punkti ja kaotada 1 (see nooruse punkt). See teeks siis 12 punkti 16-st. Edasi, tulevikku! Teadlase prime-time ongi tema neljakümnendates. Ja lõpuks: mul on kaks olulist omadust, mis on teadusmaailmas väga vajalikud: ma olen valge ja meessoost. Go me!
28. juuni 2006
Juhtub
Unustasin oma telefoni spordiklubisse, kus paigalväntamas käin. Klubi pandi ka kinni kohe niiet järgi ma sellele minna ei saanud. Istusin hoopis ratta selga ja kimasin Tari poole jalkat vaatama. Tee peal nägin tänavanurgal seisvat meest, kes hoidis käes täpselt minu telefoni sarnast aparaati. Otsustasin asja uurida, keerasin ringi ja peatusin tema ees blokkis piduritega. Järgnevalt arenes dialoog:
"Tere. Kas see on sinu telefon?"
"Tere. Jah."
"Ahah. No head õhtut."
Nüüd konstrueerin mõttes variante veelgi totramate situatsioonide tekitamiseks.
And now to something completely different: kui "oota" on vene keeles "podozhdi", siis miks "oota sa" on "nu pogodi"?
Completely completely different: teadusfilosoofiaga sain ühele poole. Hindeks B. Sain teada näiteks, et teaduse tegemist ja tegijaid saab uurida etnoloogiliste meetodite abil. Kujutlege karja etnolooge sisenemas CERNi, kus nad võtavad välja märkmikud, diktofonid ja fotokad ning hakkavad kohalikke valgetes kitlites teadlasi küsitlema, nagu need oleksid kiviajahõim Amazonases.
"Ja mis asi see selline on?"
"See on magnetvälja modulaator."
"Ahah, ahah, väga huvitav" [noogutab kaasetnoloogile paljutähendavalt: pane kirja - modulaator] "Ja mida sellega tehakse?"
"No see paneb siin kiirendis magnetvälja sellise sagedusega võnkuma, et selles liikuvad osakesed saavutavad hästi suure kiiruse."
"Ahsoo.." [Pilgutab silma - kiirendi ja elementaarosakesed]
Pärast lähevad etnoloogid oma kabinettidesse, koostavad oma tabeleid ja loendavad termineid. Võibolla isegi mõne kuu pärast teevad kordusintervjuusid, et analüüsida uuritavate objektide koherentsust. Ühesõnaga rokivad täiega.
"Tere. Kas see on sinu telefon?"
"Tere. Jah."
"Ahah. No head õhtut."
Nüüd konstrueerin mõttes variante veelgi totramate situatsioonide tekitamiseks.
And now to something completely different: kui "oota" on vene keeles "podozhdi", siis miks "oota sa" on "nu pogodi"?
Completely completely different: teadusfilosoofiaga sain ühele poole. Hindeks B. Sain teada näiteks, et teaduse tegemist ja tegijaid saab uurida etnoloogiliste meetodite abil. Kujutlege karja etnolooge sisenemas CERNi, kus nad võtavad välja märkmikud, diktofonid ja fotokad ning hakkavad kohalikke valgetes kitlites teadlasi küsitlema, nagu need oleksid kiviajahõim Amazonases.
"Ja mis asi see selline on?"
"See on magnetvälja modulaator."
"Ahah, ahah, väga huvitav" [noogutab kaasetnoloogile paljutähendavalt: pane kirja - modulaator] "Ja mida sellega tehakse?"
"No see paneb siin kiirendis magnetvälja sellise sagedusega võnkuma, et selles liikuvad osakesed saavutavad hästi suure kiiruse."
"Ahsoo.." [Pilgutab silma - kiirendi ja elementaarosakesed]
Pärast lähevad etnoloogid oma kabinettidesse, koostavad oma tabeleid ja loendavad termineid. Võibolla isegi mõne kuu pärast teevad kordusintervjuusid, et analüüsida uuritavate objektide koherentsust. Ühesõnaga rokivad täiega.
22. juuni 2006
Sirelid õitsevad raisk!
Õpetlik lulla
9. juuni 2006
I am Jack's epistemic engine
Olen teadusfilosoofia kirjalike töödega umbes poole peal. Tunne, mis tekib kui lugeda nii palju sotsiaalkonstruktiviste, falsifikatsioniste, naiivinduktiviste, biheivioriste, evolutsioniste, deterministe ja eriti muidugi Feyerabendit, on näidatud järgneval pildil:
26. mai 2006
12. mai 2006
Mõtteainet nädalavahetuseks
Inimlased on mõistusega ja artikuleeritud kõnevõimega ühiskondlikud olendid. Neil on vähene karvkate, lünkadeta hambaread, arenenud lõuats jm. eristavad tunnused. Nende iseärasused on tekkinud seoses püstikäimise, käte kasutamise, ots- ehk suuraju diferentseerumisega ning võimega töötada, rääkida ja mõtelda. Praegu on selles sugukonnas ainult üks liik - inimene.
(praegu jah.. aga mis tulevik toob??) http://miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm
(praegu jah.. aga mis tulevik toob??) http://miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm
11. mai 2006
Koit ja Äbarik
Kas see on romantiline, kui mees näeb naist vaid korra aastas, ja siis ei suuda jõuda kaugemale suudlusest?
3. mai 2006
Deitimisest
Kui näed arheoloogide poolt korraldatavat konverentsi nimega "Advanced Dating Methods", siis tea, et kahjuks on tegemist konverentsiga dateerimismeetoditest.
2. mai 2006
Utlib
Paluks rampsis normaalset wifit ka usuõpetuse ja filosoofia riiulite juurde. Ja üldse rohkem pistikuid. Kõigil on ju läpakad. Ja üldse.
Tellimine:
Postitused (Atom)


