28. juuni 2006

Lootusetu teadlane?

Mary Frank Foxi uuringu (1983) kohaselt on produktiivne teadlane selline, kes vastab alljärgnevatele tingimustele. Vaatame siis kas mul on ka lootust.

A productive scientist...

is driven - jah (1 punkt)
has a strong ego - nope
has a history of acting autonomously - eriti mitte
plays with ideas - jepp (1 punkt)
tolerates ambiguity - jahh, väga. (1 punkt)
is at home with abstractions - jah, väga. (1 punkt)
is detached from non-scientific social relations - ei, ei kavatsegi.
reserves mornings for writings - tahaks küll jah. (0,5 punkti)
works on routinized problems - ei viitsi, igav.
is relatively young - noh, veel jah. (1 punkt)
went to a prestigious graduate school - eestis jah, maailmas ei. (0,5 punkti)
had a prestigious mentor - no keskmiselt (0,5 punkti)
is currently at a prestigious place of employment - nope.
has considerable freedom to choose their own problems - natuke. (0,5 punkti)
has a history of success - hee. ei ole veel.
has had previous work cited - nope, veel mitte.

7 punkti 16-st, see on vähem kui pool. Olukord on nukker?
Aga vaatame tulevikku: ütleme lähima kümne aasta jooksul on mul lootust võita juurde 6 punkti ja kaotada 1 (see nooruse punkt). See teeks siis 12 punkti 16-st. Edasi, tulevikku! Teadlase prime-time ongi tema neljakümnendates. Ja lõpuks: mul on kaks olulist omadust, mis on teadusmaailmas väga vajalikud: ma olen valge ja meessoost. Go me!

Juhtub

Unustasin oma telefoni spordiklubisse, kus paigalväntamas käin. Klubi pandi ka kinni kohe niiet järgi ma sellele minna ei saanud. Istusin hoopis ratta selga ja kimasin Tari poole jalkat vaatama. Tee peal nägin tänavanurgal seisvat meest, kes hoidis käes täpselt minu telefoni sarnast aparaati. Otsustasin asja uurida, keerasin ringi ja peatusin tema ees blokkis piduritega. Järgnevalt arenes dialoog:
"Tere. Kas see on sinu telefon?"
"Tere. Jah."
"Ahah. No head õhtut."

Nüüd konstrueerin mõttes variante veelgi totramate situatsioonide tekitamiseks.

And now to something completely different: kui "oota" on vene keeles "podozhdi", siis miks "oota sa" on "nu pogodi"?

Completely completely different: teadusfilosoofiaga sain ühele poole. Hindeks B. Sain teada näiteks, et teaduse tegemist ja tegijaid saab uurida etnoloogiliste meetodite abil. Kujutlege karja etnolooge sisenemas CERNi, kus nad võtavad välja märkmikud, diktofonid ja fotokad ning hakkavad kohalikke valgetes kitlites teadlasi küsitlema, nagu need oleksid kiviajahõim Amazonases.
"Ja mis asi see selline on?"
"See on magnetvälja modulaator."
"Ahah, ahah, väga huvitav" [noogutab kaasetnoloogile paljutähendavalt: pane kirja - modulaator] "Ja mida sellega tehakse?"
"No see paneb siin kiirendis magnetvälja sellise sagedusega võnkuma, et selles liikuvad osakesed saavutavad hästi suure kiiruse."
"Ahsoo.." [Pilgutab silma - kiirendi ja elementaarosakesed]
Pärast lähevad etnoloogid oma kabinettidesse, koostavad oma tabeleid ja loendavad termineid. Võibolla isegi mõne kuu pärast teevad kordusintervjuusid, et analüüsida uuritavate objektide koherentsust. Ühesõnaga rokivad täiega.

22. juuni 2006

Sirelid õitsevad raisk!


Väljas on ilus suvi. Eile õhtul Tari aias istudes hõljus õhus sirelite lõhn. Meelde tuli varane suvehommik maal, lapsena. Kui loodus oli värske, õhk oli karge, kui karukell pistis oma nina lehtede vahelt välja. Elu oli ees, uudishimu oli süütu ja ootused olid suured. Türa kui ilus.

Õpetlik lulla


Au sulle, väike pärmiseen
Su vaev on ära tasund
Oled suurim tõemetseen
kes eales ilmas kasund

Autorit ei mäleta, vahendas Madis Rennu

9. juuni 2006

I am Jack's epistemic engine

Olen teadusfilosoofia kirjalike töödega umbes poole peal. Tunne, mis tekib kui lugeda nii palju sotsiaalkonstruktiviste, falsifikatsioniste, naiivinduktiviste, biheivioriste, evolutsioniste, deterministe ja eriti muidugi Feyerabendit, on näidatud järgneval pildil:

26. mai 2006

Jälle reede

Wtf? Nädal läinud. Viuh!

12. mai 2006

Mõtteainet nädalavahetuseks

Inimlased on mõistusega ja artikuleeritud kõnevõimega ühiskondlikud olendid. Neil on vähene karvkate, lünkadeta hambaread, arenenud lõuats jm. eristavad tunnused. Nende iseärasused on tekkinud seoses püstikäimise, käte kasutamise, ots- ehk suuraju diferentseerumisega ning võimega töötada, rääkida ja mõtelda. Praegu on selles sugukonnas ainult üks liik - inimene.


(praegu jah.. aga mis tulevik toob??) http://miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm

11. mai 2006

Koit ja Äbarik

Kas see on romantiline, kui mees näeb naist vaid korra aastas, ja siis ei suuda jõuda kaugemale suudlusest?

3. mai 2006

Deitimisest

Kui näed arheoloogide poolt korraldatavat konverentsi nimega "Advanced Dating Methods", siis tea, et kahjuks on tegemist konverentsiga dateerimismeetoditest.

2. mai 2006

Utlib

Paluks rampsis normaalset wifit ka usuõpetuse ja filosoofia riiulite juurde. Ja üldse rohkem pistikuid. Kõigil on ju läpakad. Ja üldse.