Typo Websteris

Väga tähtis. Leidsin vist websteri sõnaraamatust typo :) Vaadake ise webster.com ja otsige sõna "surge".

Fiskaalpost, osa 2

Aeg-ajalt ikka saab lugeda Äripäevast või mujalt, et "toimus majanduskrahh". Viimane neist oli suve lõpus (USA sub-prime laenukriis). Viis minutit tagasi lugesin BBC-st, et olukord pole veel sugugi rahunenud, ja võib tulla uus kukkumine. Ühesõnaga kõik võib jälle hakata otsast peale.

Tegelikult ju loodusvarad on ikka sama koha peal, tehased samuti, transport töötab, elektrijaamad toodavad energiat edasi.

Reaalselt on kõik samamoodi, aga kuskil inimeste peades on mingi "majanduskrahh". Kõigil on paanika. Mingid hinnad langevad kolinal. Mingid hinnad jälle tõusevad lakke. Inimesed küll eriti hästi aru ei saa, mis toimub. Ei saagi aru saada, sest reaalselt ei toimugi midagi. Aga kõigil on selge, et on õudne jama. Sest ajakirjanikud (kes saavad sama vähe aru) ka lehes kirjutavad, et õudne jama on. Järsku on kriis ja inflatsioon ja vaesus ja laostumine ja tööpuudus. Miks? Sest kõik kartsid, et läheb halvasti. Ja kui kõik kardavad, siis nii lähebki.

Aga mis oleks kui me looks oma lokaalse paralleelvaluuta, sellise mis omaks reaalset kattevara? Ja kui eesti kroon peaks devalveeruma või mingi muu majanduskrahh meid tabama, siis meie väike lokaalvaluuta on ilusti alles, sama numbri eest saab ikka osta pätsi leiba ja viilu vorsti sinna peale. Kõlab ju hästi?

Kuna kellelgi ei oleks tohutuid summasid selles valuutas kuskil arvel ja ei oleks investeeringuid, mille tootlusele on kõrged ootused, siis peaks kõik sellesse ka rahulikult suhtuma. Kui eesti kroon kukub, siis keerame lihtsalt meie paralleelvaluuta ja krooni vahelise kursi vastavaks ja kõik läheks täpselt samamoodi edasi.

Küsimus on vaid selles, et mis oleks sobiv kattevara sellisele valuutale. Vastust otsides leidsin ma sellise asja nagu Ithaca Hours. See on USA linna Ithaca kohalik valuuta, mille kattevaraks on AEG. Iga 1 tunnine rahatäht tähendab tunniajast tööd kellegi poolt. Näiteks kui sa lähed massööri juurde ja lased ennast pool tundi mudida, siis sa maksad talle pool tundi. Massöör aga läheb edasi juristi juurde ja pooletunnise konsultatsiooni eest maksab talle sellesama pool tundi.

Lihtsalt geniaalne! Neil näib asi olevat juba korralikult käima läinud, kataloogis on üle 900 teenusepakkuja, kes aksepteerivad maksevahendina tunde.

Kes teeks Tartusse sama asja? Tartu nael? Või laiemalt - Lõuna-Eesti kruvi? Mh? :)

Üks asjalik küsimus ka

Why isn't Lake Titicaca filled with boobs and poop?
Kohe jätkame fiskaaljuttu.

Fiskaalpost, osa 1

Üks youtube-i video pani mõtlema raha olemuse üle. Kõik mõtlevad ja räägivad sellest kogu aeg, kõik tegutsevad rahalistest kaalutlustest lähtuvalt. Aga misasi see raha siis ikkagi on?

Üldine arvamus on, et raha on mingi kaupade, teenuste ja kõiksugu muude hüvede mõõt. Kuskil tagumises ajusopis on ka mingi mälestus kattevarast või tagatisest. Et raha peaks olema millegagi kaetud ja Eesti krooni kattevaraks on Eesti mets.

Aga alustame parem algusest. Raha idee oli algselt selles, et see sümboliseeris mingit reaalset kaupa. Kui pottsepp läks rätsepa juurde, siis pükste eest maksmiseks ei viitsinud ta oma potte kaasa tassida, vaid selle asemel kirjutas paberi: võlgnen neli potti. Selle paberi võis rätsep viia omakorda kingsepa juurde ja sellega kingsepale tasuda. See raha oli kaetud pottidega, see tähendab, et kuskil need potid reaalselt eksisteerisid ja paberi omanik võis minna ja need välja nõuda.
Tänapäeval see enam ei kehti. Raha ei ole kaetud reaalsete kaupadega. Näiteks Eesti kroon on kullaga kaetud vaid osaliselt. Enamiku kattevarast moodustavad võlakirjad ja muud väärtpaberid.

Mida see tähendab, kui raha on kaetud väärtpaberitega? Väärtpaberid on VÄÄRT paberid vaid seetõttu, et nad on väärt raha. Sisuliselt - Eesti kroon on kaetud väärtpaberitega, mis omakorda on kaetud rahaga.

Järeldus - Eesti kroon (või USA dollar, Euro, vms.) ei ole kaetud millegi reaalsega, sest aktsia hinnast moodustab ettevõtte vara väärtus vaid osa, võlakirja väärtuse moodustab ainult võlgniku lubadus see tagasi maksta. Ma ei saa minna ja nõuda selle krooni väljastanud asutuselt (Eesti Pangalt) seda vara, mida see kroon esindab. Sest seda vara ei ole olemas. Kroon toimib ainult seetõttu, et kõik tahavad, et ta toimiks. Kroonil on väärtus vaid seetõttu, et me TEAME, et saame selle eest poest asju osta. Ainult selle TEADMISE pärast oleme me nõus hommikul rõvedalt vara tõusma ja raha eest tööle ronima.

Selle järelduseni jõudnult pean ma ütlema, et see pole tingimata halb. Pigem vastupidi - kattevarast loobumine on kaasa toonud enneolematu majanduskasvu. Paraku ka võla- ja liisinguorjuse, aga see selleks. Ülemaailmse pankurite ja kapitalistide vandenõust võib teile rääkida mõni PunaMusta aktivist. :)

Mina tahan rääkida ühest teisest ideest.

Nimelt - raha on oma olemuse (reaalse kattevara puudumine) tõttu suht virtuaalne nähtus. Seetõttu on raha väärtus ebakindel, nagu teismelise tütarlapse tuju. Teda hoiab käimas ühiskondlik arvamus, kogukonna psüühika. Kui kõik hakkaks korraga arvama, et raha on väärtusetu, siis olekski raha paugupealt väärtusetu. Sama olukord on majanduses laiemalt: kuna kõik räägivad tulevast majanduskriisist, siis ongi tulemas majanduskriis. Kinnisvara hinnad langevad, sest kõik räägivad kinnisvara hindade langemisest. Aru saamata sellest, et kinnisvarahind ei ole mingi loodusseadus ega väline suurus, vaid et see on juba algusest peale olnud täiesti kokkuleppeline asi. Kui börsil tekib hirm, et on tulemas börsikrahh, siis kõik püüavad oma aktsiaid kähku müüa, hinnad aina langevad ja ongi krahh.

Seega - mis oleks kui viiks majanduse tagasi reaalsele kattevarale? Nimelt, asutaks oma privaatvaluuta? Täpsemalt järgmises postituses.

Erich Fromm pähklikoores

Mõneti tabavalt refereerib Erich Frommi oma blogis täna Shalaya. Panen siia viite, et need massid, kes kosena igapäevaselt mu blogisse voolavad, voolaksid siit pahinal sinna edasi ja saaksid targaks.

Ühest olulisest lausest

Tartus on ühe müüri peale soditud lause, mis pretendeerib äärmisele olulisusele. Ja selle pretensiooni ning oma sisu vahelise kontrasti tõttu näib üha enam selleks saavatki.
Ma pean silmas Kompanii tänaval, Lutsu raamatukogu ja Johnny Deppi kõrval asuvale müürile kirjutatud lauset. See lause on järgmine: "Miski pole olulisem kui see lause."
Selle lause olulisus on aina tõusmas, juba kevadel on seda kajastanud jack, mõni nädal tagasi nägin seda Lutsu raamatukogu külalisteraamatus, ja täna juba päevalehe lugejakirjade hulgas. Lisan siia nimekirja nüüd oma blogisissekande.

Mida see lause siis teeb? Ta esitab mingi väite ja pakub selle väite tõestuseks vaid väidet ennast. See teeb väitest absoluutselt falsifitseerimatu, elimineerib võimaluse seda väidet loogiliselt analüüsida, jätab väite uskumise niiöelda usu meelevalda. Kes usub, see usub ja kes ei usu, see ei usu. Mitteuskujal ei ole loogiliselt võttes mingit võimalust hakata uskuma, sest uskumise eeltingimuseks on see sama uskumine ise. Järelikult on uskuma hakkamine loogikaülene akt, milleks on võimeline ainult inimene oma (heas mõttes) ebaloogilisuses.

Siinkohal tunnistan kõigile: mina usun seda lauset.

Kõik on nii targad

I will use google before asking stupid questions.
I will read wikipedia before talking to my friends and colleagues.
I will RTFM before engaging in any sort of social communication whatsoever.
I will become a machine.

Rändlennukiparved

Eile nägin taevas lõunamaa poole lendavat linnukolmnurka, ja samas pildis paari reisilennukit taevasse oma sirgjooni vedamas. Huvitav, kui suur oleks kütuse kokkuhoid, kui pikamaa reisilennukid enne näiteks Vaikse ookeani ületamist samuti parve koguneksid ja kolmnurgana lendaksid? Ja isegi kui logistilised keerukused või kütusekulu seda ei õigusta, siis vähemalt kunstilistel taotlustel nad võiksid seda siiski teha :)

Soodne pakkumine

Leidsin netist soodsa pakkumise: kinnisvara superhinnaga! Naabrid peaksid suht rahulikud olema. Aint et ühistu pole vist kuigi aktiivne.

Helihuvilistele

Lugu on nõnda, et olen mõnda aega tegelenud erinevate linnahelide lindistamisega. Panin nad nüüd ühte kohta üles. Esitlen: Helistik.