10. november 2009

Vallutasin Aasia

Peale kahte lühikest luureretke Aasia poolele kolisin eile lõplikult
siia. Vahepeal oli siis selline situatsioon, et ise viibisin Aasias,
mu seljakott aga hostelis Euroopas. Nüüd aga olen Euroopa tolmu
saabastelt pühkinud ja ilmselt ei jõua kodumandrile tagasi enne
kevadet.
Istanbuli kohta niipalju, et kui tahate linna, milles oleks paras
ports eksootikat aga mis oleks siiski suht euroopalik, siis tulge
siia. Aga arvestage, et see on elanike arvult maailmas suuruselt viies
linn. Ja oma suuruse tõttu ei ole ta nii odav, kui "vähearenenud"
Türgi kohta võiks oletada. Eriti kehtib see alkoholi kohta, millele
Türgi on kehtestanud väga kõrged maksud. Samas eestlasele ikkagi
täiesti talutav. Ööelu on siin see-eest selline, et Zavoodi tihedusega
kokkupakitud pidu käib 4-5 kvartali suurusel territooriumil. Tõsiselt,
püüdsin sellest mäsust risti läbi minna, oi kui kaua aega läks.
Praegu elan Koray nimelise noormehe keldrikorteris Aasia poolel
Kadiköy linnaosas. Noormees ise läks sõbra juurde, sest kahekesi siia
elama ei mahu. Vaat selline külalislahkus. Küll aga jättis ta mulle
oma koera. Mängime ühe kollase plastmassrõngaga ja ma loen talle
Orwelli "Loomade farmi" ette.
Muide, ma mõtlen, et peaksin "Loomade farmist" enne Iraani piiri lahti
saama. Tõenäoliselt on see Iraanis keelatud raamat ja võib piiri peal
jamasid tekitada. Vähemagi pärast on inimesi Iraanis vangi pandud -
näiteks vales kohas pildistamise eest. Nõukogude Liidu kasvandikuna ma
umbes tean, kuidas need asjad toimivad. Lapsena nägin "Loomade farmi"
käsitsi trükitud eestikeelset tõlget kiirköitja vahele köidetuna ja ei
mõistnud, miks peaks selline tore loomadega raamat keelatud olema.
Kuidagi veider on mõelda, et ma kardan raamatut üle piiri viia.
Raamatut?!! Raamat kui keelatud aine. Jabur.
Kui tsensuurist rääkida, siis internet on Türgis tsenseeritud.
Avastasin selle, kui püüdsin vaadata üht youtube-i videot. Kogu
youtube on "decision no 2008/402". Selle peale guugeldasin pornot ja
ennäe - enamik pornosaite kah blokeeritud. Elagu valitsused, kes
otsustavad inimeste eest, mis meile hea on!
Igatahes, rongipilet Teherani on ostetud, kolmapäeva õhtul asun teele.
Vahepeal on väike laevasõit üle Van-i järve Ida-Türgis, kuid üldiselt
kestab rongisõit kolm ööpäeva. Millega on kõige parem liiprite maitset
suust peletada?

4 kommentaari:

leheneeger ütles ...

Rongirestoraniga muidugi. Aga oma moonakott ei tee ka paha.
Kui üle Vani järve jõuad, siis anna tuld: piletile märgitud kohad Iraani rongis tegelikkuses eriti ei kehti, esimesed saavad paremad kupeed, viimased need, mis üle juhtuvad jääma.
Iraani piiripunktis võib minna tunde, nende passikontrolli süsteem on täielik ilmaime: kõik reisijad aetakse jaamahoonesse luugi taha järjekorda, et saaks passi ära anda. Teisest luugist antakse kauges tulevikus pass tagasi.
Kui sul on läpakas kaasas, peida see koti põhja. Tollikontroll on Tabrizis, välismaalaste kotte küll eriti põhjalikult ei puistata, aga mine tea. Läpakate suhtes on neil eriline uudishimu: kui neil tekib mõte, et see võib sisaldada midagi sündsusetut, konfiskeeritakse see kontrollimise nime all paariks nädalaks.
Mõnus reis on sul, kadedaks ajab.

tank ütles ...

tänud nõuannete eest!

Anonüümne ütles ...

hei, kui veel türgis oled ja u-torusse tahad kiidagata, siis on selleks siiski võimalus olemas. küsi kohalikelt, nad kasutavad mingit usa serverit vist. ma hetkel aadressi ei mäleta, oli vist kuidagi k-tähega soetud. ja kohalikud rääksid, et youtube keelati seetõttu, et keegi kreekalne olevat sinna atatürki mõnitava video üles pannud...:)

margot

tank ütles ...

tegelt mõtlesin rongis ise ka, et kõige lihtsam proxy server peaks ju aitama.
rumal pea, mis teha.