19. aprill 2006

A fatal exception 0E has occurred...

Eetris oli Lee Perry ja Upsetters, kõrvaklappidest paistis Jamaica päike. Kariibi mere piraadid olid puhkusel ja logelesid rannas, sealt kostis nende hõikeid ja rummipudelite kõlinat. Taaniel Tina oli kuskil kõrtsides pummeldamas, piigad põlvedel. Arabella hulkus mõnda aega poeuberike ja kõrtside vahel, viimaks istus mingi platsi servas ühe räbalates kerjuse ette maha, võttis pleieri peast ja poetas tema mütsilotusse mündi. Ta käskis kerjusel igavuse peletamiseks mõne loo pajatada.

Kerjus oli vana, üks tema silm oli küber ja süles lebas tal vana kulunud läpakas. Ta rääkis kähiseva, kuid selge häälega: "No ma räägi sulle, tütreke. Toeta selga sähe seina vasta, see lugu mis sa kuulma hakkad, om pikk ku Hoorni neem. See om ajasta, kui ma suure Malta korsaari Santa Fontana teenistuses olin, jah. Siis me olli kahemastsel kuunaril sääl Haiiti ranna manu portugaallaiste navivõrku häkkiman, kõikse meeskund olli trümmin terminaalide taga, pääle paari vahi, mina nende hulgan. Tol vahiööl bakil istuden ma nägi midagi sellist, mida kõikse Paablis veel nähtu põle ja mis elu lõpuni meelest ei lää. Ja see oli ammu küll, meeles aga nagu eilepäev."

Vanamees vaatas Arabellale nüüd pingsalt otsa, tema pärissilma pilk tungis ärevusttekitavalt Arabella hinge, kübersilmas aga vilksatasid fraktalid. Kui silm on hinge peegel, siis kerjuse kübersilm peegeldas praegu vaid iidvanu visuaaltuvastus- ja pakkimisalgoritme.

Kerjus lõi oma läpaka kiire liigutusega lahti ja trükkis midagi klahvidel, millelt tähemärgid olid ammu maha kulunud. Arabella vaatas kerjuse musti rastapatse ja musta neegrinahka. Kerjus vaikis, lõpetas trükkimise ja vahtis pingsalt pimedat läpakaekraani. Rekursiivne dub võnkus iseendasse kollapseeruvate sinusoididena linna kohal. Arabella vaatas kerjust ja ootas. Mõned varesed lendasid kraaksudes üle platsi ja maandusid eemale Haile Selassie templi katusele.

"Konflikt aadressil 0137:BFFA21C9, protsess lõpetatud," ütles kerjus siis.
"Misasja?" küsis Arabella. Aga vastust ei tulnud. Kerjus oli kokku jooksnud. Kuskil tema vanade juhtmete, närvide ja kiipide puntras oli midagi nässu läinud. Kerjus istus liikumatult, tema kehas töötasid praegu ainult vegetatiivsed funktsioonid ja kord minutis kordas ta oma veateadet. Arabella tõusis ja sättis end pettunult minekule. See kerjus hakkab paarikümne minuti möödudes peale alglaadimist jälle liigutama. Enamasti nad hakkasid. Seniks läks ta linna peale omale uut tegevust otsima.

17. aprill 2006

Ruumist ja ajast

Paar lahedamat terakest ühest raamatust, mida hiljuti sirvisin.

Ühiskonna tõeline organiseerumine sai alguse, kui võeti laiemalt kasutusele kronoloogiline aeg. Filosoof Michel Foucault on öelnud, et 19. sajand oli aja sajand. Tollal käsitleti ruumi kui surnud, fikseeritud, mittedialektilist ja liikumatut. Aega käsitleti aga vastupidiselt külluse ja viljakusena, elulise ja dialektilisena. Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine. Foucault ütles, et 20. sajandil jõudsime ruumi sajandisse. Organiseeritus muutus visuaalseks funktsionaalsetes linnaplaanides, kus linnaruum jagati elamise, magamise ja töötamise vahel ning erinevad linnaruumi osad ühendati transpordivõrguga. Ruum muutus aktiivseks, mobiilseks ja viljakaks, ning inimesed elasid samaaegsuse, läheduse ja kauguse, kõrvutamise ja kadumise ajajärgus. Järgides Foucault' ning teiste poststrukturalistide ideid ning globaliseerunud ühiskonna konteksti on võimalik väita, et 21. sajand on "ruum-aja" sajand, kus ruum ja aeg saavad kokku ja ühinevad. Ruum on samaaegselt mobiilne ja immobiilne, fikseeritud ja aktiivne, viljakas ja surnud. Sellist "ruum-aega" võib leida näiteks võimalustes kasutada materiaalset ruumi samaaegselt erinevatel viisidel. Üheks oluliseks väljakutseks on ruumilised strateegiad, mida kasutatakse organiseerimaks linnaelanike ajalist ja ruumilist tegevust. Teiseks väljakutseks on elanike ruumilised taktikad, mis võimaldavad neil avaldada linnaruumis vastupanu ülevalt alla suunatud strateegiatele. [lk 71]

[---]

Viimastel aegadel on hakatud rääkima hüperruumist, mis on seotud globaliseerumisega. Indiviidi võimalused kaardistada ja paigutada ennast kognitiivselt ühte täpselt defineeritud ja eraldatud kohta on märkimisväärselt vähenenud. Hüperruumis oleme kohal igal pool ning samas mitte kusagil. Hüperruumiks on igal pool samaaegselt reklaamitavad ja sarnaselt sisustatud füüsilised ruumid, näiteks lennujaamad, hotellid, kiirtoidukohad, ketikaubamajad, supermarketid jne. [lk 73]

Jussi S. Jauhiainen. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia 2005.

13. aprill 2006

Võõrsõnade leksikon

Päris hea sissekanne "Võõrsõnade leksikonis" võiks olla selline:

Rekursioon
vt. rekursioon.

[nali wikipediast]

12. aprill 2006

Hullu laulud

I

Üks taltsas jänes ja üks kass
Mu hütis koldesuul
On elamas;
Hoolt ootavad nad pilgul truul
Mult vaeselt rumalalt
Just nagu mina Jumalalt.

Iga päev ma mõtlen, et
Mult kord võib meelest minna
Neil anda vett
Või panna värav vinna.
Ja jänes siis joosta võib seni,
Kui kohtab pasunahüüdu ja peni.

Mu koormat oleks mõistlikul
Ehk paras taluda;
Mis saab üks hull
Muud teha kui vaid paluda,
Et muudetaks
Ta vastutusi väiksemaks.

[1919]

W. B. Yeats
Müstilise Roosi poeet
(Märt Väljataga tõlge)

7. aprill 2006

Valitsus kavatseb tõsta siga- ja lammasrettide aktsiisimaksu

Tänasel valitsuse istungil oli arutelu all eelnõu mille kohaselt tõstetakse sigarettide ja teiste tubakatoodete aktsiisi kuni 50%. Kõrgendatud aktsiisimaksu alla minevate toodete nimekirjas on sigaretid, lammasretid, lehmrid ja kanarillod. Eestis vähemlevinud tubakatoodete, nagu nuuskkits ja närimisküülik, aktsiis ei muutu. "Aktsiisimaksu tõstmise eesmärgiks on eelkõige vähendada suitsetamist elanikkonna hulgas ja vähendada seeläbi kopsuvähi, maksakrabi ja ajuämbliku ravimiseks kuluvaid summasid," kommenteeris valitsuse pressiesindaja Vinge Toss.

6. aprill 2006

Kui ma oleks pornokunn...

Larry Flint oli kindlasti stiilipuhtam pornokunn, kui mina suudaks olla. Aga mida mina teeks, kui ma oleks pornokunn? Ma arvan, et ma elaks oma elu edasi enamvähem samamoodi, ainult väikeste muutustega. Ma ilmuksin vahest seminari äratorgitud veenidega. Ja muidugi limusiiniga, mis oleks peegelklaasidega, pikk, roosa ja piki autot kapotist pidurituledeni kulgeva karvase punkariharjaga. See hari oleks alati korralikult pestud ja kammitud. Lossi tänava õppehoone ette ei mahuks enam keegi teine parkima, kui mina seminaril olen. Ma saaks selle eest muidugi sõimata, aga suhtuks sellesse üleolevalt. Oma limusiinist välja astuks ma alati aegluubis, üleni roosas ja lillas ja sädelevates litrites, suus kallis sigarett, käes viskiklaas. Ülenurmel seisaks minu reaktiivlennuk, mis oleks sädelev-kuldne ja peenisekujuline. Tiibadega peenise kujuline siis, hehehehh. Aegajalt, näiteks mõnel korteriläbul, tabaks mind lahke meel ja ma viiks kogu rahva oma peenisekujulise reaktiivlennukiga Riosse paariks päevaks pidutsema.

Kõnepruuk oleks mul ka ülbe, näiteks teadusfilosoofia seminaril võiks ma endale lubada midagi sellist: "Diigige Kuhni teadusrevolutsioonide struktuuri, see on kõige coolim shit!" Või: "Respekt Popperile, aga tema falsifikatsionism on ajaloolises vaates ju sama ebaadekvaatne, kui tuvi takutehases." Vahest külastaks ma lihtsalt möödaminnes füüsikahoonet, astuks sisse teoreetilise füüsika seminarile ja peale ettekande lõppu ütleks: "Lülitage oma larüngofon nüüd rahulikult välja, ma näitan teile, kuidas luukas teie naiivinduktivistlikust jurajahust õlut teeb." Ja lükkaks veenvalt, Powerpointi kasutades, ümber ettekande põhiteesid.

Mul oleks päris kõva level ka inimeste ärarääkimises. Näiteks raamatukogus, kui laenutaja-tädi ütleb mulle, et raamat mida ma soovin, on ainult kohapeal lugemiseks, siis ma paneks viskiklaasi tasakesi letile, paneks käe talle õlale niimoodi, et tema, mitte mina, kummardub üle leti ja ütleks vaiksel üllarjörberglikul häälel midagi talle kõrva sisse, mille peale ta lihtsalt sulades mulle raamatut tooma voolaks.

Kindlasti tahaksin ma Tartu linnapilti huvitavate asjadega ilmestada. Suvel võiksid Rüütli tänaval ja Pirogovil kõndida kenad bikiinides neiud, kes meeldiva vestluse järel on nõus ka oma telefoninumbrit andma. Linnaliinibussid oleksid pealt lahtised ning bussijuhi pea kohal oleks lava, kus mängiks alati mõni päris hea bänd ja reisijad saaksid sellele näppu visata. Võimalik, et ma palkaks kõik Supilinna parmud Emajõe äärde iganädalasele kooriproovile, minu dirigeerimisel. Lisaks ostaks ma ära kõik reklaampinnad Tartus ja kirjutaks sinna heade raamatute ja filmide soovitusi. Ja päris kindlasti produtseeriks ma ALO-TV's alaealistele keelatud hilisõhtust seriaali "ALO-TV Nights".

Jahh... hea oleks olla pornokunn.

28. märts 2006

Vihma sajab

Kuulan vihma pladinat raamatukogu plastist katusekuplitele. Meelde tulevad lapsena maal heinarõugus veedetud aeg, kui vihm pladises kattekilele. Võrtsjärve ääres jällegi lapsena, õng käes paadis istumised, kui vihm pladises järvevette. Saaremaal Aadu talu lakas vedelemine, kui vihm pladises eterniitkatusele. Mingid loendamatud tunnid kuskil telkides, kui vihm pladises telgikangale. Suvalised minutit mingites seisvates autodes ootamisi, kui vihm pladises plekile ja tuuleklaasile.
Kuigi tegelikult ligunevad väljas veel lumehanged, kutsub see vihm esile suve tunde. Tahaks oodata vihma lõppu et siis välja minna, kuhugi lõkke äärde heinamaa veerele, peletada sääski ja juua sõpradega õlut ja viina. Kuigi elan linnas ja loodust ju praktiliselt ei näe, on sees selline tunne, et kohe varsti hakkab suuri asju juhtuma. Varsti hakkab ümbrus muutuma iga päevaga ja hakkab olema kahju, et pean ringi jooksma ja pole aega istuda ja vaadata kuidas puulehed kasvavad. Praegu olen väga rahul et elan Eestis, kus pool aastat on pime ja külm, mitte mõnes aastaringse suvega igavas, mõttetult sooja ja vastutuleliku kliimaga kohas, kus polegi muud teha kui passida igaveses suves, ja jääda ilma mingist ürgsest olemise ringkäigust, kustumise ja ärkamise miljonite aastate vanusest ringist, mida me siin Eestis nii vahetult ja lähedalt kogeda saame. Muidugi me nuriseme ja tahame ära siit, soojale lõunamaale, kus inimesed on emotsionaalsed ja rõõmsad, kus kõik kogu aeg tantsivad, armatsevad ja elu naudivad. Aga praegu, kui ma üle 5 kuu kuulen tasast ja rahulikku vihmapladinat raamatukogu plastist kuplitel, siis ma tunnen, et liiga pikaks ajaks ei taha ma siit kuhugi minna.

27. märts 2006

MaxFactor

Mõtlesin välja hea reklaamlause mõnele kosmeetikafirmale:
"Me oleme kõik ühesugused. Erinevused on vaid kosmeetilised."

Olen nõus müüma. Kirjutage, lepime hinnas kokku.

25. märts 2006

Šveitsi Sõltumatus Instituudis toimus plahvatus

ZÜRICH. Täna kell 11:15 Eesti aja järgi toimus Šveitsi Sõltumatus Instituudis võimas plahvatus. Õnnetus juhtus katse käigus, mille eesmärk oli välja uurida L'Oreal Revitalift näokreemi mõju nahale. "See oli kohutav," kirjeldas plahvatust pealt näinud teadlane. "Kõik kohad olid kreemi täis!" Uurimisgrupi juht, vanemteadur Ariel Beriel kommenteeris: "Plahvatuse põhjuste uurimiseks on moodustatud komisjon. Kahtlustame, et süüdi oli HydraFresh aktiivniisutus, mis sisaldab intelligentseid molekule. Mis täpselt toimus, veel ei tea." Naabruses asuva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Mattja Robaspu nägi plahvatust pealt: "Järsku käis valju mürin, vaatasin hääle suunas ja nägin taeva poole tõusmas mitmekümne meetri kõrgust kreemisammast. Viisin lapsed ruttu kooli keldrisse varjule."

Šveitsi Sõltumatu Instituut on Zürichis asuv teadusasutus, mille täpsem olemus on ebaselge. Väidetavalt on instituut nii sõltumatu, et keegi ei tea selle olemasolust ega rahastusest midagi.

Associated Dress

24. märts 2006

Hommikune divinatsioon

Täna hommikul vaatasin peeglisse.

"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen ilusaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees... eee... ei ole."
"Peeglike peeglike seina peal, kas keegi napilt edestab mind?"
"Oooo peremees... no.. tegelikult mitte. Päris paljud edestavad. Ja mitte väga napilt."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis kõige targem mees ilma peal?"
"Oooo peremees... Kahjuks ka seda mitte."
"Peeglike peeglike seina peal, kui tark ma siis olen?"
"Oooo peremees, ütleme nii, et sul on ikka arenguruumi veel."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis vähemalt rikkaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees, kamoon."
"Peeglike peeglike seina peal, ega vist tõesti ei ole. Kas ma üldse milleski olen kõige parem ilma peal?"
"Oooo peremees... tähendab... ma ei tea. Oota, ma küsin kuldkalakeselt."

[Helistab]

"Oooo peremees... kuldkalake ka ei teadnud. Aladini imelamp, soovide kaev ja isegi küüntest kübar ei teadnud."
"Peeglike peeglike seina peal, ma ei saa aru miks ma üldse sinu käest pärima tulin."
"Ma ka ei saa."
"Mõttetu mees."