Õhuklapp

Mu boiler kaebleb juba viimased pool aastat surmaagoonias. Olen nõuks võtnud ta lõpuks ära puhastada ja ilmselt ka küttekeha vahetada. Ent mu teel on üks takistus - boileri tühjakslaskmiseks on tarvis avada õhuklapp. Ja mina seda ei oska. Kui ma väga ei eksi, peaks see õhuklapp ehk -ventiil olema pildil kujutatu. Kuidas see töötab? Andke nõu!

Äpardunud varesekarjus

Käisin Tartu läänepiiri taga asuvate põldude ja elamurajoonide vahel jooksmas. Ühel kõrrepõllul nägin suurt vareseparve. Hakid, varesed ja rongad on minu jaoks alati olnud mingi imeliku külgetõmbega linnud. Seega keerasin kohe põllule ja jooksin nende poole. Parv tõusis laisalt lendu ja nihkus kümmekond meetrit eemale, et uuesti maanduda. Ma jooksin edasi nende poole, udupeened Nike'i isejooksjad lömastamas maavillast eesti söödavilja kõrt. Varesed kordasid protseduuri - tõusid õhku, ei viitsinud isegi kraaksatada, lihtsalt maandusid veidi maad eemal. Ma jooksin ikka nende poole, nemad jälle nihkusid. Natuke liiga vasakule minu arvates. Ma korrigeerisin oma trajektoori, ja lähenesin neile kaarega vasakult, parv nihkus minu ees nüüd poolviltu paremale. Väga hea, parv.
Olin varesekarjus.
Kui olime juba peaaegu sõpradeks saamas, kuulsin üle õla undamist: Tuut-tuut! pasundas kombain, mis lõiketerade pööreldes mulle tagant lähenes. Karjatasin, tegin kiire jänesehaagi ja keerasin joonelt teele tagasi. Kuradile need varesed! Jooksin edasi esimeste Erika elamurajooni majade vahele.
Vareseparv jätkas oma tegevust, mida hetkeks segas hull tervisejooksja. Nad loivasid kombaini järel ja nokkisid kõrte vahelt mahakukkunud teri.

Ikkagi viitsisin Ruhnust veel eraldi postituse teha

Foto Marge Konsa.

Ruhnu mõistmiseks tuleb mõista, et tegu on äralõigatud ja väikese kogukonnaga. Linnamugavustega harjunule mõjub häirivalt asjaolu, et polegi võimalik igal ajal poodi minna, sest pood on avatud paar tundi hommikul ja paar tundi õhtul. Näiteks AA-patareisid ei õnnestunud mul kogu saarel viibitud nädala jooksul osta. Mismõttes ei ole patareisid poes müügil? No lihtsalt ei ole, ära on ostetud ja järgmine kaubalend toimub alles reedel. Kui ilm lubab.
Kui Eesti omale Vabadussõjas iseseisvuse kätte oli võitnud, ei teadnud ruhnlased sellest mitu aastat midagi. Kui Päts lõpuks visiidile saabus, pidi ta seletama, mida tähendab riigivanema institutsioon. Riiki juhtis ruhnlaste arusaamist mööda ju ikka keiser. Ka mu telefon lipsas aegajalt omatahtsi Läti mobiilivõrku, illustreerimaks asjaolu, et Ruhnu on Lätile lähemal kui Eestile.
Seda isoleeritust suurendab muidugi ametkondlikust saamatusest tulenev laevaühenduse puudumine. Ainsaks ühenduseks maailmaga on lennuk ja selle väsimatu piloot Karel, kes usinasti Ruhnu ja Kuressaare vahet saalib. Päev enne meie äralendu puhkes torm ja meil oli juba kahtlus, kas saamegi saarelt õigel ajal minema. Kohmitsesin parajasti ööbimiseks kohandatud aidas oma varustuse kallal, kui kuulsin propellermootori põrinat. Jooksin välja ja nägin meie Britten-Norman Islanderi siluetti madalal tormikoolutatud puulatvade kohal Ringsu maandumisraja poole laskumas. Ka teised olid välja jooksnud ja me huilgasime rõõmust - lennuk käib, me ei ole ära lõigatud!
Teiseks elamuseks oli lõputu kõndimine. Kõlab veidralt, et 3x5 km saare peal on võimalik päevade kaupa käia. Mauhh - läbi rinnuni ulatuvate nõgeste. Tipa-tapa ettevaatlikult mööda puutüve üle kraavi. Oh-oh-oh-oi! Holma avaratel rannaniitudel, vahutava mere ja mühiseva metsamassiivi vahel. Muistse inimese asustusjälgede otsinguil joonistasime me taskus tiksuva gps-i ekraanile joont. Mu sõdurisaapad olid pool päeva vapralt vastu pidanud, ent taevast, taimestikult ja kilekeebilt lõputult niriseva vee sissetungile lõpuks alla andnud. Iga samm lirtsus vastikult. Vihma sadas, ja kui vihma ei sadanud, ründas meid miljard sääske. Aga kompass ja sõjaväe topokaart näitasid, et tuleb ronida just siit üle selle okastraataia. Edasi 500 m läbi padriku asub küngas, mida tuleb kontrollida. Tuleb kaevata viis või kümme prooviauku, sõeluda muld ja otsida pinnasest inimese elutegevuse jälgi. Pärast sellist päeva saunas leili visata, kõht suitsulesta täis, on ju muidugi päris mõnus.
Kolmandaks - hülged. Kohalik piirivalveülem viis meid parajasti paadiga mööda Ruhnu lääneranniku merd põhja poole üht laevavrakki vaatama. Järsku piidlesid meid eemalt kümned silmapaarid. Merest ilmusid, kadusid ja ilmusid taas mustad peanupud. Meie sõitu jälgiti. Kui jõudsime Pärsi majakaaseme alla ja tiirutasime vrakki otsides koha peal ringi, hoiti samuti meil silma peal. Ruhnu edelarannik on hüljeste pärusmaa. Me olime külas.
Ruhnu on oma pisikese maa-ala kohta väga vaheldusrikas. Seal on raba, karisid ja madalikke, rannaniite, lodumetsa, liivaseid künkaid, männimetsa, liivarandu ja rannajärsakuid. Seal on rootsipärased kohanimed, palju ajalugu igal sammul, armsad asutused nagu pisike muuseum ja raamatukoguke ning rahulikult asjatav saarerahvas. See on teistmoodi tegelikkus, üks imelik ja äge Eesti koht.

Ruhnu

Oleme arheoloogilisel ekspeditsioonil Ruhnus, ja see on tekitanud pressis plahvatuse.
Oma Saar: http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14163&sec=1
Meie Maa: http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30694
Postimehe halvemaks toimetatud versioon: http://www.postimees.ee/?id=139500
EPL: http://www.epl.ee/artikkel/473014
Ruhnu valla koduleht: http://www.ruhnu.ee/
Ruhnlase bloog: http://ruhnlane.blogspot.com/2009/07/ruhnus-leiti-viikingiaja-asulakoht.html

Huvitav oli ka jälgida infovoogusid pressis. Kõigepealt kirjutas meist kohalik blog, mispeale päev hiljem (eile) helistasid Oma Saar ja Meie Maa, ning seepeale toimetasid nende kahe lehe artiklitest oma versioonid EPL ja Postimees.

Ruhnu ise on väga lahe. Ilmselt ma ei viitsi sellest eraldi sissekannet teha, aga tõesti lahe. Kui siin peaks kogu oma ülejäänud elu elama, polekski väga hull :)

Tited pole lollid

Täna tuli välja üks tõik, mis läheb kokku minu teooriaga, et tited tulevad ideede maailmast, semiosfäärist. Ja nende kasvamine on tegelikult materialiseerumine siia materiaalsesse sfääri, füüsikalisse Universumisse.
Nimelt mitu tuttavat titte tunnevad kõrgendatud huvi semiootiliselt laetud esemete vastu. Ilmselt aimavad nendes midagi kodusemat. Näiteks paeluvad neid mänguasjade küljes olevad sildid. Mitte niivõrd mänguasi ise (mis on ju plakatlikult ja lamedalt olemasolev), vaid selle küljes olev silt (mis TÄHENDAB midagi, lisaks lihtsalt eksisteerimisele). Teiseks igasugused jõuatribuudid (nagu ütleb Andra) - mobiiltelefonid, klaviatuurid. Tänapäeva täiskasvanute maagilised artefaktid, millega saab esile kutsuda protsesse ja muuta sündmuste käiku.
Tited pole lollid.
Tegelikult huvitavad tittesid muud asjad ka, aga need ma jätan välja, sest need ei klapi mu teooriaga nii hästi. :)

Kaitsen

Magistritöö kaitsmine toimub 8. juunil kl 10:00. Olen järjekorras 3. või 4. seega orienteeruvalt astun lavale 11:30 - 12:00 paiku.
Tulge kõik appi! Asukoht on Lossi 3-215.

Arheoloogia kiirluubis

Viimase kahe nädala kaevamisi kaes kaamerasilm.
Panin pildid kokku - ja välja tuli film!

http://www.youtube.com/watch?v=vfMFEkj3F6w
http://www.youtube.com/watch?v=nBGl_aGF1Xk

Olen jah, mis siis

"Oled siin" kampaania osutus mingiks lollakaks Reval Hotelsi reklaamikampaaniaks, mille idee on selles, et "oled siin" (mõeldud on siis et mingis suvalises mõttetus kohas nagu näiteks seda planku vahtimas siin), aga võiksid olla hoopis SIIN (ja siis näidatakse ilusaid inimesi, kes pidutsevad kuskil hotelli baaris või kuurortis, nii et juuksed lendavad õhus, ent on ometi perfektselt soengus, ja huuled on torus suurest tarbimisrõõmu-huilgest, sest see perepakett maksis ainult 799 krooni!!)

Mulle meeldis mu algne tõlgendus märksa rohkem. Nii et, aitähh, ei soovi. Jään parem siia edasi :)

Oled siin

Hea, kui aeg ajalt kõige lihtsamaid ja kõige tähtsamaid asju meelde tuletatakse. Sest kõige tähtsamad asjad ongi enamasti kõige lihtsamad. Näiteks et sul on kaks jalga, ja sa võid püsti tõusta ja minna kuhugi, kui soov peaks tulema. Või et päike on mõnus ja soe, kui ta sulle peale paistab. Või et sa võid minna poodi, osta terve koti komme ja need kõik korraga ära süüa, mitte kedagi ei ole sind enam keelamas, sest sa oled täiskasvanu!
Keegi tundmatu inimene on võtnud omale eesmärgiks tuletada ühte taolist põhjapanevalt tähtsat ja seetõttu ka lihtsat tõde meelde tänaval möödujatele. See tundmatu inimene on valmistanud hulga punaseid ringikujulisi kleebekaid ja kleepinud neid Tartu ja Tallinna peale siia-sinna. Nii et tänaval kõndides võid sa kuskil seina või vihmaveetoru küljes seda näha. See on punane ring, mille keskel on valgete tähtedega lause: "Oled siin".
Naljakas on seda lugeda mingi suvalise vihmaveetoru küljest. Ühtaegu tabav ja kasutu, annab ta siiski mingisuguse impulsi keskendumaks hetkele. Ela hetkes! Oled siin! Ei kuskil teises kohas, ei mingis teises hetkes. Vaid just siin ja praegu. Kõik.

Olen muundur

Muundan ergutavaid jooke teaduslikeks dissertatsioonideks.