Täna tuli välja üks tõik, mis läheb kokku minu teooriaga, et tited tulevad ideede maailmast, semiosfäärist. Ja nende kasvamine on tegelikult materialiseerumine siia materiaalsesse sfääri, füüsikalisse Universumisse.
Nimelt mitu tuttavat titte tunnevad kõrgendatud huvi semiootiliselt laetud esemete vastu. Ilmselt aimavad nendes midagi kodusemat. Näiteks paeluvad neid mänguasjade küljes olevad sildid. Mitte niivõrd mänguasi ise (mis on ju plakatlikult ja lamedalt olemasolev), vaid selle küljes olev silt (mis TÄHENDAB midagi, lisaks lihtsalt eksisteerimisele). Teiseks igasugused jõuatribuudid (nagu ütleb Andra) - mobiiltelefonid, klaviatuurid. Tänapäeva täiskasvanute maagilised artefaktid, millega saab esile kutsuda protsesse ja muuta sündmuste käiku.
Tited pole lollid.
Tegelikult huvitavad tittesid muud asjad ka, aga need ma jätan välja, sest need ei klapi mu teooriaga nii hästi. :)
15. juuni 2009
2. juuni 2009
Kaitsen
Magistritöö kaitsmine toimub 8. juunil kl 10:00. Olen järjekorras 3. või 4. seega orienteeruvalt astun lavale 11:30 - 12:00 paiku.
Tulge kõik appi! Asukoht on Lossi 3-215.
Tulge kõik appi! Asukoht on Lossi 3-215.
1. juuni 2009
Arheoloogia kiirluubis
Viimase kahe nädala kaevamisi kaes kaamerasilm.
Panin pildid kokku - ja välja tuli film!
http://www.youtube.com/watch?v=vfMFEkj3F6w
http://www.youtube.com/watch?v=nBGl_aGF1Xk
Panin pildid kokku - ja välja tuli film!
http://www.youtube.com/watch?v=vfMFEkj3F6w
http://www.youtube.com/watch?v=nBGl_aGF1Xk
21. mai 2009
Olen jah, mis siis
"Oled siin" kampaania osutus mingiks lollakaks Reval Hotelsi reklaamikampaaniaks, mille idee on selles, et "oled siin" (mõeldud on siis et mingis suvalises mõttetus kohas nagu näiteks seda planku vahtimas siin), aga võiksid olla hoopis SIIN (ja siis näidatakse ilusaid inimesi, kes pidutsevad kuskil hotelli baaris või kuurortis, nii et juuksed lendavad õhus, ent on ometi perfektselt soengus, ja huuled on torus suurest tarbimisrõõmu-huilgest, sest see perepakett maksis ainult 799 krooni!!)
Mulle meeldis mu algne tõlgendus märksa rohkem. Nii et, aitähh, ei soovi. Jään parem siia edasi :)
Mulle meeldis mu algne tõlgendus märksa rohkem. Nii et, aitähh, ei soovi. Jään parem siia edasi :)
19. mai 2009
Oled siin
Hea, kui aeg ajalt kõige lihtsamaid ja kõige tähtsamaid asju meelde tuletatakse. Sest kõige tähtsamad asjad ongi enamasti kõige lihtsamad. Näiteks et sul on kaks jalga, ja sa võid püsti tõusta ja minna kuhugi, kui soov peaks tulema. Või et päike on mõnus ja soe, kui ta sulle peale paistab. Või et sa võid minna poodi, osta terve koti komme ja need kõik korraga ära süüa, mitte kedagi ei ole sind enam keelamas, sest sa oled täiskasvanu!
Keegi tundmatu inimene on võtnud omale eesmärgiks tuletada ühte taolist põhjapanevalt tähtsat ja seetõttu ka lihtsat tõde meelde tänaval möödujatele. See tundmatu inimene on valmistanud hulga punaseid ringikujulisi kleebekaid ja kleepinud neid Tartu ja Tallinna peale siia-sinna. Nii et tänaval kõndides võid sa kuskil seina või vihmaveetoru küljes seda näha. See on punane ring, mille keskel on valgete tähtedega lause: "Oled siin".
Naljakas on seda lugeda mingi suvalise vihmaveetoru küljest. Ühtaegu tabav ja kasutu, annab ta siiski mingisuguse impulsi keskendumaks hetkele. Ela hetkes! Oled siin! Ei kuskil teises kohas, ei mingis teises hetkes. Vaid just siin ja praegu. Kõik.
Keegi tundmatu inimene on võtnud omale eesmärgiks tuletada ühte taolist põhjapanevalt tähtsat ja seetõttu ka lihtsat tõde meelde tänaval möödujatele. See tundmatu inimene on valmistanud hulga punaseid ringikujulisi kleebekaid ja kleepinud neid Tartu ja Tallinna peale siia-sinna. Nii et tänaval kõndides võid sa kuskil seina või vihmaveetoru küljes seda näha. See on punane ring, mille keskel on valgete tähtedega lause: "Oled siin".
Naljakas on seda lugeda mingi suvalise vihmaveetoru küljest. Ühtaegu tabav ja kasutu, annab ta siiski mingisuguse impulsi keskendumaks hetkele. Ela hetkes! Oled siin! Ei kuskil teises kohas, ei mingis teises hetkes. Vaid just siin ja praegu. Kõik.
16. mai 2009
29. aprill 2009
Pealkirjata
Täna seisin ma Lõuna-Jõgevamaal taluõuel, ja vana Tani Madis teadis rääkida, et kui ta oli pisike poisike ja käis taamal metsas, siis olid seal kännud sama kõrged kui tema. Ja see oli sellepärast, et need puud olid langetatud hiinlaste poolt, ja hiinlastel oli komme saagida puid oma rinna kõrguselt. Hiinlaste? Jajah, need olid need Esimese maailmasõja aegsed sõjavangid, keda sakslased siin sunnitööl hoidsid.
Taolise globaalpoliitilise fakti tõi minuni räbalasse särki riietatud vana mees, kes käis aeglaselt, kepile toetudes ja kellele ilmselt väga meeldis viin. Ta on nagu maa sool või ajaloo hõng. Ta on osake sellest, mida me ajalootunnis õpime. Vana Madis.
"Ah mis nüüd mina, mina olen poisike! Aga minu isa, vaat tema teadis lugusi..."
Aga siiski ka tema räägib meile. Räägib jahikoertest, kes läksid rebaste järel urgu ja jäidki sinna. Lubjaahjust, mis on teisel pool jõge, kuhu peab mööda kive hüppama. Vallamaja ehitusest, mille jaoks seal lupja põletati ja kuhu viidi kive siitsamast lähedalt murrust.
Ma olen arheoloog ja minevikku välja kaevata on minu töö. Ma ei kõnni mööda maad, ma ei näe inimesi. Ma kõnnin kultuurkihil ja näen ühiskonda :)
Järgmine stseen. On hämarduv õhtu, umbes neli päeva tagasi. Ma liigun aeglaselt, astumiseks kohti valides, mööda soist metsaalust. Juba on veidi õhtust rõskust õhus, juba ma mõtlen vaikselt kodu ja kuuma teetassi peale. Ja siis ma kuulen järsku mörinat. Kuskil minust vast 100 meetri kaugusel ragistab miski võsas ja möriseb. Ja ma kardan, sest on veidi kõle, hämar ja metsaalune on soine, liikuda on siin halb. Autoni on GPSi järgi vähemalt kilomeeter. Siis ma näen vilksamisi üle metsasihi liikuvat loomaturja. Ja natuke hiljem nelja pisemat turjakest. Ma kardan, sest põrsastega metsseaema võib olla väga agressiivne.
Mul on sõpru, kelle jaoks vabadus on see, kui nad vahetavad ühe kontoritöö teise vastu. Head sõbrad, ma ei saa teist aru :) Proovige hämaras kevadise metsa all metssiga kohates leida endas julgust karjuda "Aaaaaaeeeooooöööööööääääääääää!" Saage tunda seda võidurõõmu, kui kuulete kiiresti eemale ragistamas olendit, keda hetk tagasi kartsite. Võib-olla täiesti põhjuseta, aga siiski kartsite. Ja tundke seda ürgset vabadust, et saite võitu teisest loomast.
Veel nädal varem. Ma astun kuskil Lääne-Virumaal mööda põldu. Vaade on avar, ma võin igas suunas mitmeid kilomeetreid näha. Minust paarisaja meetri kaugusel on põllul madalam koht, mis on kevadvete poolt üle ujutatud. Ja selles vees ujuvad haned. Sajad, sajad, sajad haned. Tagasi Eestis, sest on kevad! Viis-kuussada tükki. Või tuhat või miljon. Terve minu maailm on neid täis. Ma hiilin tasapisi neile lähemale. Ma keskendun igale sammule. Püüan olla hästi vaikne ja väike. Iga detail on tähtis. Mulla lõhn. Hanehäälitsus. Saapa hääl vastu kivi vaovahel. Minu hingetõmbed.
Ja siis järsku algab murrang. Kõigepealt on see tunne. Mingi nihe meeleolus. Siis, pikk sajandiksekund hiljem, algab hanehäälitsuste laine, mis tekib vasakul ja liigub kruuksuva kosena paremale. Ja sellele järgneb maavärin, õhumürin, tiivaplagin. Hanekurgud kruuksuvad, tuhat tiivapaari peksab vastu õhku. Ma olen tasakaalu kaotamas, kõik mu ümber müriseb ja kohiseb ja tõuseb ja plagiseb. Ja see haneparv saab lõpuks maast lahti ja tõuseb, tõuseb, ikka veel tõuseb. Ma seisan Lääne-Virumaal, minu ümber on kilomeetrid põldu ja mu pea kohal on viissada hane. On teisipäeva õhtupoolik, tööpäev hakkab lõppema. Just another day at the office.
Täna ma ületasin Kaave jõe, hüpeldes mööda neid kive, mida Tani Madis näitas, ja üle mille pahises vesi. Mul olid head saapad ja kasepuust kepp, millega jõepõhjast tuge saada. Ja teadmine, et need kivid on jäänused kunagisest vesiveski tammist, mida ma ise arhiivis 1799. aasta kaardilt näinud olen.
Tunne on kuidagi... võimas.
Taolise globaalpoliitilise fakti tõi minuni räbalasse särki riietatud vana mees, kes käis aeglaselt, kepile toetudes ja kellele ilmselt väga meeldis viin. Ta on nagu maa sool või ajaloo hõng. Ta on osake sellest, mida me ajalootunnis õpime. Vana Madis.
"Ah mis nüüd mina, mina olen poisike! Aga minu isa, vaat tema teadis lugusi..."
Aga siiski ka tema räägib meile. Räägib jahikoertest, kes läksid rebaste järel urgu ja jäidki sinna. Lubjaahjust, mis on teisel pool jõge, kuhu peab mööda kive hüppama. Vallamaja ehitusest, mille jaoks seal lupja põletati ja kuhu viidi kive siitsamast lähedalt murrust.
Ma olen arheoloog ja minevikku välja kaevata on minu töö. Ma ei kõnni mööda maad, ma ei näe inimesi. Ma kõnnin kultuurkihil ja näen ühiskonda :)
Järgmine stseen. On hämarduv õhtu, umbes neli päeva tagasi. Ma liigun aeglaselt, astumiseks kohti valides, mööda soist metsaalust. Juba on veidi õhtust rõskust õhus, juba ma mõtlen vaikselt kodu ja kuuma teetassi peale. Ja siis ma kuulen järsku mörinat. Kuskil minust vast 100 meetri kaugusel ragistab miski võsas ja möriseb. Ja ma kardan, sest on veidi kõle, hämar ja metsaalune on soine, liikuda on siin halb. Autoni on GPSi järgi vähemalt kilomeeter. Siis ma näen vilksamisi üle metsasihi liikuvat loomaturja. Ja natuke hiljem nelja pisemat turjakest. Ma kardan, sest põrsastega metsseaema võib olla väga agressiivne.
Mul on sõpru, kelle jaoks vabadus on see, kui nad vahetavad ühe kontoritöö teise vastu. Head sõbrad, ma ei saa teist aru :) Proovige hämaras kevadise metsa all metssiga kohates leida endas julgust karjuda "Aaaaaaeeeooooöööööööääääääääää!" Saage tunda seda võidurõõmu, kui kuulete kiiresti eemale ragistamas olendit, keda hetk tagasi kartsite. Võib-olla täiesti põhjuseta, aga siiski kartsite. Ja tundke seda ürgset vabadust, et saite võitu teisest loomast.
Veel nädal varem. Ma astun kuskil Lääne-Virumaal mööda põldu. Vaade on avar, ma võin igas suunas mitmeid kilomeetreid näha. Minust paarisaja meetri kaugusel on põllul madalam koht, mis on kevadvete poolt üle ujutatud. Ja selles vees ujuvad haned. Sajad, sajad, sajad haned. Tagasi Eestis, sest on kevad! Viis-kuussada tükki. Või tuhat või miljon. Terve minu maailm on neid täis. Ma hiilin tasapisi neile lähemale. Ma keskendun igale sammule. Püüan olla hästi vaikne ja väike. Iga detail on tähtis. Mulla lõhn. Hanehäälitsus. Saapa hääl vastu kivi vaovahel. Minu hingetõmbed.
Ja siis järsku algab murrang. Kõigepealt on see tunne. Mingi nihe meeleolus. Siis, pikk sajandiksekund hiljem, algab hanehäälitsuste laine, mis tekib vasakul ja liigub kruuksuva kosena paremale. Ja sellele järgneb maavärin, õhumürin, tiivaplagin. Hanekurgud kruuksuvad, tuhat tiivapaari peksab vastu õhku. Ma olen tasakaalu kaotamas, kõik mu ümber müriseb ja kohiseb ja tõuseb ja plagiseb. Ja see haneparv saab lõpuks maast lahti ja tõuseb, tõuseb, ikka veel tõuseb. Ma seisan Lääne-Virumaal, minu ümber on kilomeetrid põldu ja mu pea kohal on viissada hane. On teisipäeva õhtupoolik, tööpäev hakkab lõppema. Just another day at the office.
Täna ma ületasin Kaave jõe, hüpeldes mööda neid kive, mida Tani Madis näitas, ja üle mille pahises vesi. Mul olid head saapad ja kasepuust kepp, millega jõepõhjast tuge saada. Ja teadmine, et need kivid on jäänused kunagisest vesiveski tammist, mida ma ise arhiivis 1799. aasta kaardilt näinud olen.
Tunne on kuidagi... võimas.
1. aprill 2009
Hooaja avapauk
Selle aasta kevadekuulutajateks on need putukad Tõrve külas üle Pedja jõe kulgeva silla käsipuul.
18. veebruar 2009
Album täienes
Lisasin oma flickri albumisse veel tänaöiseid tegemisi. Otsustasin seekord statiivist loobuda ja proovida mis saab, kui pika säriga käest pildistada. Mitte kedagi muidugi ei üllata, et pilt tuleb udune. Küll aga võib üllatada see, kui lahedad võivad taolised pildid välja näha. Eriti kui pildistada kõndimise pealt.
Astuge edasi: http://www.flickr.com/photos/tankkk/sets/72157612252739510/
Astuge edasi: http://www.flickr.com/photos/tankkk/sets/72157612252739510/
15. veebruar 2009
Tasuta elu
Läksin eelmisest postitusest ajendatult veidi hoogu ja koostasin väikese nimekirja tasuta saadaolevatest asjadest ja "teenustest". Vaata mu blogi paremasse serva, kastikesse "Tasuta asjade reklaam".
Tasuta transporti pakuvad kyyt.eu ja autostopp.net, mis on põhimõtteliselt vana hea pöidlaküüdi internetiseeritud variandid. Kuigi üldjuhul töötab füüsiline tee ääres seismine ja füüsilise pöidlaga vehkimine kindlasti paremini, siis need variandid on mõnusad halva ilmaga või pikemate marsruutide puhul kasutamiseks.
Tasuta elamist saab couchsurfingust ja hospitalityclubist, mis pole samuti midagi põhimõtteliselt uut, vaid lihtsalt ürgse külalislahkuse kombe toomine internetti ja toredatest inimestest koosneva kogukonna ehitamine selle ümber. Põhimõte on mõlemal siis selline, et mina majutan minu kodulinna sattunud couchsurfingu/hospitalityclubi kasutajat, ja kui ise olen reisil, leian igast linnast eest mõne kasutaja, kes omakorda mulle elamist pakub.
Freecycle listid pakuvad kõiksugust muud tasuta kola, mis parajasti kellelgi üle juhtub olema. Nii et kui oled autostopp.neti abil liikunud kuskile linna X, leidnud seal couchsurfingust öömaja ja vajad näiteks jalgrattakummi või koogivormi, maksab kindlasti kohaliku freecycle listi arhiivist vaadata.
Ma mõtlen, et pakiks koti, üüriks oma korteri välja ja läheks pikemale tasuta elu ringile. Kui kuskilt tasuta süüa ka saaks...
Ma kogun tasapisi taolist infot juurde, kui keegi oskab veel vastavaid viiteid anda, siis ma hea meelega kuulan teid.
Tasuta transporti pakuvad kyyt.eu ja autostopp.net, mis on põhimõtteliselt vana hea pöidlaküüdi internetiseeritud variandid. Kuigi üldjuhul töötab füüsiline tee ääres seismine ja füüsilise pöidlaga vehkimine kindlasti paremini, siis need variandid on mõnusad halva ilmaga või pikemate marsruutide puhul kasutamiseks.
Tasuta elamist saab couchsurfingust ja hospitalityclubist, mis pole samuti midagi põhimõtteliselt uut, vaid lihtsalt ürgse külalislahkuse kombe toomine internetti ja toredatest inimestest koosneva kogukonna ehitamine selle ümber. Põhimõte on mõlemal siis selline, et mina majutan minu kodulinna sattunud couchsurfingu/hospitalityclubi kasutajat, ja kui ise olen reisil, leian igast linnast eest mõne kasutaja, kes omakorda mulle elamist pakub.
Freecycle listid pakuvad kõiksugust muud tasuta kola, mis parajasti kellelgi üle juhtub olema. Nii et kui oled autostopp.neti abil liikunud kuskile linna X, leidnud seal couchsurfingust öömaja ja vajad näiteks jalgrattakummi või koogivormi, maksab kindlasti kohaliku freecycle listi arhiivist vaadata.
Ma mõtlen, et pakiks koti, üüriks oma korteri välja ja läheks pikemale tasuta elu ringile. Kui kuskilt tasuta süüa ka saaks...
Ma kogun tasapisi taolist infot juurde, kui keegi oskab veel vastavaid viiteid anda, siis ma hea meelega kuulan teid.
Tellimine:
Postitused (Atom)