Oo, kastraat
miks kõndisid karjamaal hooletult
nii et bassid igaveseks röövis sult
okastraat
28. detsember 2006
21. detsember 2006
Meemigaala
Žürii oli raske valiku ees. Hindamisele võeti aasta jooksul väljapaisatud meemid. Arvestada tuli meemide kunstilist taset, loogilisust ja levimisvõimet. Peaauhinnale pretendeerisid kaks väga võrdset kandidaati: terrorismivastase sõja meem ja eskimote lumemeem.
Terrorismivastase sõja meemi sisu oli selles, et lääneriikide huvid ja nende kaitsmine maailmas kujutavad endast sõda ülemaailmse terrorismiga ja demokraatia levitamist. Selle meemi kasuks rääkisid loogiline ülesehitus ja hea levimisvõime. Vajaka jäi kunstipärasusest.
Eskimote lumemeemi sisu oli selles, et eskimotel on lume kohta üle saja erineva sõna. Poolsulanud lumi, eelmisel aastal sadanud ja kõvaksvajunud lumi, pealt kõva koorikuga ja alt pehme kristalliline lumi jne. See meem sai palju punkte kõigis kolmes jaotuses. Meemi kurioossus ja usutavus kahepeale kokku tagavad tema kiire leviku. Ka loogilisuse kategoorias võitis ta palju punkte, sest kes veedab kogu oma elu keset lund, on kindlasti õppinud tundma lume olekuid, erinevusi ja andnud neile ka nimed. Kunstipärasuse punktid sai meem puhtalt oma "lumememm-lumemeem" paronüümia eest.
Peale pikka vaagimist anti "Kuldne Evolutsioonipuuoks" eskimo lumemeemile. Kriitikud küll väitsid, et kõige edukam meem on meemi mõiste ise, kuid need arvamused uppusid väidetesse ""meem on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem" ja """meem on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem".
Terrorismivastase sõja meemi sisu oli selles, et lääneriikide huvid ja nende kaitsmine maailmas kujutavad endast sõda ülemaailmse terrorismiga ja demokraatia levitamist. Selle meemi kasuks rääkisid loogiline ülesehitus ja hea levimisvõime. Vajaka jäi kunstipärasusest.
Eskimote lumemeemi sisu oli selles, et eskimotel on lume kohta üle saja erineva sõna. Poolsulanud lumi, eelmisel aastal sadanud ja kõvaksvajunud lumi, pealt kõva koorikuga ja alt pehme kristalliline lumi jne. See meem sai palju punkte kõigis kolmes jaotuses. Meemi kurioossus ja usutavus kahepeale kokku tagavad tema kiire leviku. Ka loogilisuse kategoorias võitis ta palju punkte, sest kes veedab kogu oma elu keset lund, on kindlasti õppinud tundma lume olekuid, erinevusi ja andnud neile ka nimed. Kunstipärasuse punktid sai meem puhtalt oma "lumememm-lumemeem" paronüümia eest.
Peale pikka vaagimist anti "Kuldne Evolutsioonipuuoks" eskimo lumemeemile. Kriitikud küll väitsid, et kõige edukam meem on meemi mõiste ise, kuid need arvamused uppusid väidetesse ""meem on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem" ja """meem on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem" on ise kõige edukam meem".
20. detsember 2006
Kodus ja võõrsil
Kristel ei suuda Tõnule andestada, et ta lasi oma kingitused pakkida teisel naisel. Kaire hammustab kogemata Liisile huulde. Märt läheb Peetrit vaatama ja palub talt abi. Toomas vannub Kadrile, et maksab ta õunte eest kätte. Ain otsustab siiski küüsi lõigata.
Võida kaine peaga
Niimoodi mõtleb pokkerimängija, kes ärkab võõras korteris hirmsa pohmakaga, taskud raha täis.
14. detsember 2006
109-aastane eskimonaine sünnitas tulnuka
ANCHORAGE. Maailma vanim eskimonaine, 109-aastane Iglu-Iglu Kala, sünnitas tulnuka, kes teadlaste arvates on pärit Marsilt.
Iglu-Iglu jäi rasedaks peale taevas salapäraste tulede nägemist, kirjutab Postimees. "Ma vaatasin, et oleks nagu virmalised, aga ei olnud ka," kommenteeris naine oma üleelatut. Nädal hiljem sündiski tulnukas.
"See tulnukas on väga haruldane leid. Me uurime teda põhjalikult," ütles Briti teadlane Jim Lawson. Tema sõnade kohaselt leiti tulnuka verest objekte, mis oma kujult meenutavad Marsi pinnavorme. "See võib olla tõestus elu leidumise kohta Marsil," ütles Lawson.
Iglu-Iglu jäi rasedaks peale taevas salapäraste tulede nägemist, kirjutab Postimees. "Ma vaatasin, et oleks nagu virmalised, aga ei olnud ka," kommenteeris naine oma üleelatut. Nädal hiljem sündiski tulnukas.
"See tulnukas on väga haruldane leid. Me uurime teda põhjalikult," ütles Briti teadlane Jim Lawson. Tema sõnade kohaselt leiti tulnuka verest objekte, mis oma kujult meenutavad Marsi pinnavorme. "See võib olla tõestus elu leidumise kohta Marsil," ütles Lawson.
12. detsember 2006
4. detsember 2006
2. november 2006
Tänan teid!
Seoses intensiivse eraeluga läheb käesolev eee.... asi paariks nädalaks puhkusele. Tänan kõiki, kes lugeda viitsisid ja kohtumiseni varsti!
ps - puhkuse ajaks on katseliselt sisse lülitatud kommenteerimisfeatuur.
5. oktoober 2006
For men
Mu mõtteis on vaid Nivea
sigahea
hell mu juustele
ja tihendab mu pead
Muud jura
mõelda ei tohi
pH rikub ära
sigahea
hell mu juustele
ja tihendab mu pead
Muud jura
mõelda ei tohi
pH rikub ära
Kuidas karastus karask!
võimles võimlas
ja rattal
pendeldas kangil
ja matkas
jooksis metsas
tervist
jääaugus suples
ka vist
jalaga palli
toksis
mängis tennist
ja poksis
niimoodi karastus
karask
maitsvamaks ta sellest ei muutunud
ja rattal
pendeldas kangil
ja matkas
jooksis metsas
tervist
jääaugus suples
ka vist
jalaga palli
toksis
mängis tennist
ja poksis
niimoodi karastus
karask
maitsvamaks ta sellest ei muutunud
29. september 2006
Jõletu luhtur
Õhtul oma naisega voodis olles sooritas ta hirmsa nuritöö. Ja hommikul teise veel. Julm nurjur!
Jälle poevärk
On teatav rituaalne kogemus minna Selverisse või Kaubamajja või muusse poodi, laduda oma kaubad kassalindile ja läbida nende liigutuste, näoilmete ja sõnade riitus. Pisiasjades ta küll varieerub, kuid mingi teatav olemus temas jääb ju alati samaks, olenemata nädalapäevast, aastaajast, tujust. See on umbes nagu pühapäevane armulaud ja Agnus Dei. Ülesehituselt on ta enamasti midagi sellist
1. Kõigepealt tervitus. Tere/Tervist. Variatsioonid on minimaalsed.
2. Piiks piiks piiks. Asine kassiir, vilkuv triipkoodilugeja.
3. "Nii ja nii mitu krooni. Kas teil Säästu/Partner/vmskaarti on?"
4. "Ei ole."
5. Arveldus. Sularahamakse korral tagasiantava raha peale öeldakse "Palun". kaardiga maksmise korral öeldakse "Teie allkiri palun." ja siis "Aitähh."
6. See sulab kokku juba järgmisele ostjale öeldud terega. Kõik. Kassiiri ette astub järgmine jumala talleke.
On siiski variante, kuidas seda rituaali rikkuda. Üks on näiteks järgmine: ole 30-ndatele lähenev meesterahvas. Lao ostukorvi pudel Jägermeistrit, pakk suitsu ja pornoajakiri. Vali kassa, kus töötaks noor neiu, soovitavalt õpilane, ja lao oma kaubad lindile. Peale triipkoodi- ja arveldusrituaale läkitatakse sulle naeratuse saatel täiesti mitteortodoksne lause: "Meeldivat õhtut!"
1. Kõigepealt tervitus. Tere/Tervist. Variatsioonid on minimaalsed.
2. Piiks piiks piiks. Asine kassiir, vilkuv triipkoodilugeja.
3. "Nii ja nii mitu krooni. Kas teil Säästu/Partner/vmskaarti on?"
4. "Ei ole."
5. Arveldus. Sularahamakse korral tagasiantava raha peale öeldakse "Palun". kaardiga maksmise korral öeldakse "Teie allkiri palun." ja siis "Aitähh."
6. See sulab kokku juba järgmisele ostjale öeldud terega. Kõik. Kassiiri ette astub järgmine jumala talleke.
On siiski variante, kuidas seda rituaali rikkuda. Üks on näiteks järgmine: ole 30-ndatele lähenev meesterahvas. Lao ostukorvi pudel Jägermeistrit, pakk suitsu ja pornoajakiri. Vali kassa, kus töötaks noor neiu, soovitavalt õpilane, ja lao oma kaubad lindile. Peale triipkoodi- ja arveldusrituaale läkitatakse sulle naeratuse saatel täiesti mitteortodoksne lause: "Meeldivat õhtut!"
27. september 2006
Metsik sõjalehvik
Selline asi on tõesti olemas:
http://en.wikipedia.org/wiki/War_fan
Ettevaatust geišadega kurameerimisel!
http://en.wikipedia.org/wiki/War_fan
Ettevaatust geišadega kurameerimisel!
21. september 2006
Kuldne Nokk 2006
Rullnokk Taivo istus ülemaailmsel rullnokkade gaalal Kuldne Nokk 2006. "Türa raisk," mõtles Taivo. Samal ajal ta niheles rahutult, sest kätte oli jõudmas otsustav hetk - nelja nominendi hulgast valiti kohe-kohe välja aasta parim rullnokk. Ta hoidis väga pöialt oma sõbrale Petsile, kes oli ka favoriidiks. Oli ju Petsil väga eeskujulikult rullis nokk, lömmis bemm ja loll beib. Ka Pets lootis väga auhinda saada. Ta unistas juba ette sellest, kuidas riputab auhinna - rullis mütsinoka kujulise lõhnakuuse - oma bemmi peegli külge ja uhkelt linna peale paarutama läheb. "Türa raisk," mõtles ta siis. Ta jõudis mõelda veel ka "putsi kui normaalne raisk" ja "fakk noh," kui sõber Taivo teda küünarnukiga togis ja sosistas "Ou kule, hakkab peale ou".
Lavale tuli väga pika ja rullis nokaga mees, käed taskus. "Jou ääää. Et akkams pealeä. Et öööö... Et võitis, nagu, Pets ööööö." Saalist kostis aplaus. "Jess, normaalne," ütles Pets ja kõmpis lavale. Üks beib andis talle mütsinokakujulise kuldse lõhnakuuse ja purgi Ginni. Taivo mõtles sel ajal: "Päris normaalne, raisk."
Siis läksid kõik kuhugi seda tähistama. Või midagi.
Lavale tuli väga pika ja rullis nokaga mees, käed taskus. "Jou ääää. Et akkams pealeä. Et öööö... Et võitis, nagu, Pets ööööö." Saalist kostis aplaus. "Jess, normaalne," ütles Pets ja kõmpis lavale. Üks beib andis talle mütsinokakujulise kuldse lõhnakuuse ja purgi Ginni. Taivo mõtles sel ajal: "Päris normaalne, raisk."
Siis läksid kõik kuhugi seda tähistama. Või midagi.
20. september 2006
??
Mis on teadmist edasiviivaks jõuks? Mis on uudishimu põhjuseks? Kas peale uudishimu on seal veel midagi? Kas me otsime uusi teadmisi ja uudishimutseme praktilise kasu lootuses? Või on see midagi muud?
Kas tarkade raamatute lugemine on lihtsalt meelelahutuse vorm, mida lihtsalt mõned inimesed eelistavad telekavaatamisele oma pärilikest omadustest ja kasvatusest tingituna? Kas da vinci koodi vaatamine kinos on kuidagi kvalitatiivselt halvem, kui näiteks uurimine ja tarkuse kogumine antud teemal? Kas kirjanik on a priori kõvem mees, kui lugeja?
Kui targaks on võimalik saada? Kas tarkust piirab ainult inimese eluiga? Kas tarkusekandjaks võib olla midagi muud peale inimaju, midagi kestvamat? Kuidas see kõik lõpeb?
Kas mees, kes teab palju vastuseid jõuab elus kaugemale, kui mees kes teab palju küsimusi?
Kas tarkade raamatute lugemine on lihtsalt meelelahutuse vorm, mida lihtsalt mõned inimesed eelistavad telekavaatamisele oma pärilikest omadustest ja kasvatusest tingituna? Kas da vinci koodi vaatamine kinos on kuidagi kvalitatiivselt halvem, kui näiteks uurimine ja tarkuse kogumine antud teemal? Kas kirjanik on a priori kõvem mees, kui lugeja?
Kui targaks on võimalik saada? Kas tarkust piirab ainult inimese eluiga? Kas tarkusekandjaks võib olla midagi muud peale inimaju, midagi kestvamat? Kuidas see kõik lõpeb?
Kas mees, kes teab palju vastuseid jõuab elus kaugemale, kui mees kes teab palju küsimusi?
12. september 2006
Rullnokk-kuldnokk
Ülbe rullnokk-kuldnokk saabus parasjagu Egiptimaalt Eestisse kevadet kuulutama. Kõigepealt pani ta suitsu ette ja siis lõi jalaga prügikasti ümber. Sellepärast et ta oli ju ülbe. Vajutas siis PLAY nupule. Makk hakkas üürgama: "KEVAD!!! KEEEEE-VAAAAAAAD!!!! KEEEEEEEEEEEEEE-VAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAADDDDD!!!" Rullnokk-kuldnokk rüüpas purgist lonksu õlut. "Normaalne," mõtles ta.
8. september 2006
À la Rüütel
Ne nuzhen nam Rimski-Korsakov, mõ trebujem svajevo, russkovo Korsakova!
(Leonid Iljitsh Brezhnev)
Kriku dragon.ee-s
(Leonid Iljitsh Brezhnev)
Kriku dragon.ee-s
27. august 2006
Ilus elu
Oli parajasti hommikune tööleminemise aeg, kui meteoriit Tartut tabas. Tuhandetonnine kivist ja rauast mürakas tungis 20 meetri sügavusele Emajõe lammi ja plahvatas 8 kilotonnise tulekerana. Bussid ja autod täis tööleruttavaid, kuid valgusesähvatusest keeletuseni imestavaid tartlasi pühiti lööklaine poolt olematusse. Uus Tartu kaubamaja tõsteti koos kesklinna-aluse pinnasega õhku ja paisati Vanemuise teatrihoonesse, mis avanes nagu pappkast ja pudenes seejärel tolmuks. Linna kohale kerkis tule ja tolmusammas, mis koosnes plahvatusel aurustunud meteoriidist, keevast Emajõe veest ja elusast tulest. Elvas purunesid paljudel majadel aknad ja inimesed nägid horisondil taevasse tõusvat tuumaseent.
Ühes korteris Veerikul hakkab rõvedalt pinisema äratusekell. Ma ärkan. On aeg tööle minna. Ei ole mingit meteoriiti.
* * *
Istun Kaubahalli ees laste mänguväljaku ääres. Karussellid keerlevad, õhk on täis rõõmsaid kilkeid. Kuid... keegi peale minu ei tea kohutavat tõde. Tõde viirusest, mis poolteist tundi tagasi lekkis Nooruse tänava tehnoloogiainstituudi laborist õhutusventiili kontrolliva tarkvara vea tõttu. Tõde lastest, kes lähema kümne minuti jooksul nakatuvad ja keda ei päästa enam miski kohutavast, aeglasest ja piinarikkast surmast - ükshaaval purunevatest rakumembraanidest, elusast peast lagunemisest. Viirus on teel. Ta on teel....
Ma vaatan kella ja tõusen püsti. Lõunapaus on läbi, aeg tagasi tööle minna. Ei ole mingit viirust.
* * *
See oli pime ja suitsune ruum, madalate lampidega, pika lauaga, mille taga istusid tähtsad mehed. Nemad otsustasidki sõda alustada. Nemad määrasid sihtmärgid. Väegrupid. Tehnika. Logistika. Ja siis nad ootasid. Ootasid kui allveelaevad hääletult meresügavusi lõikasid, ootasid kui tiibraketid mürinal taevalaotusse tõusid. Ootasid ka siis, kui kõlasid esimesed plahvatused, kui Kaarsild raginal pooleks murdus ja vette plartsatas. Ootasid, kui hävitajad, tulesabad taga, madallennul üle Toomemäe Raadi poole sööstsid. Kui silmapiiril hakkas tõusma suitsu, süttis viljasalv. Ootasid, kui tiibrakett Plasku läbistas ja uues bussijaamas plahvatas.
Pööran pilgu aknalt ära arvutile tagasi. Peab rohkem tööle keskenduma. Bussijaam on terve. Ei ole mingit sõda.
On lihtsalt ilus elu.
Ühes korteris Veerikul hakkab rõvedalt pinisema äratusekell. Ma ärkan. On aeg tööle minna. Ei ole mingit meteoriiti.
* * *
Istun Kaubahalli ees laste mänguväljaku ääres. Karussellid keerlevad, õhk on täis rõõmsaid kilkeid. Kuid... keegi peale minu ei tea kohutavat tõde. Tõde viirusest, mis poolteist tundi tagasi lekkis Nooruse tänava tehnoloogiainstituudi laborist õhutusventiili kontrolliva tarkvara vea tõttu. Tõde lastest, kes lähema kümne minuti jooksul nakatuvad ja keda ei päästa enam miski kohutavast, aeglasest ja piinarikkast surmast - ükshaaval purunevatest rakumembraanidest, elusast peast lagunemisest. Viirus on teel. Ta on teel....
Ma vaatan kella ja tõusen püsti. Lõunapaus on läbi, aeg tagasi tööle minna. Ei ole mingit viirust.
* * *
See oli pime ja suitsune ruum, madalate lampidega, pika lauaga, mille taga istusid tähtsad mehed. Nemad otsustasidki sõda alustada. Nemad määrasid sihtmärgid. Väegrupid. Tehnika. Logistika. Ja siis nad ootasid. Ootasid kui allveelaevad hääletult meresügavusi lõikasid, ootasid kui tiibraketid mürinal taevalaotusse tõusid. Ootasid ka siis, kui kõlasid esimesed plahvatused, kui Kaarsild raginal pooleks murdus ja vette plartsatas. Ootasid, kui hävitajad, tulesabad taga, madallennul üle Toomemäe Raadi poole sööstsid. Kui silmapiiril hakkas tõusma suitsu, süttis viljasalv. Ootasid, kui tiibrakett Plasku läbistas ja uues bussijaamas plahvatas.
Pööran pilgu aknalt ära arvutile tagasi. Peab rohkem tööle keskenduma. Bussijaam on terve. Ei ole mingit sõda.
On lihtsalt ilus elu.
25. august 2006
15. august 2006
Raha ja glamuur
Eile sain kätte oma elu esimese artikli separaadid. Jah, olen nüüd publitseeritud teadlane. Täna istusin kohvikus, närisin mõtlikult saia ja kohvi ning lugesin oma artiklit. Tegin hästi huvitatud näo - las inimesed näevad, et minu artiklid on teedrajavad. Nemad ju ei tea, et see olin tegelikult mina ise.
14. august 2006
11. august 2006
Seaduste muutmise seaduse seaduseseaduse muutmise seadusemuutuse muutuse seadus
Karagrahv paks lõige ots kaks toks toks punkt lüps kohaselt tuleb rakendada isiku kohaselt vastava seadusesätte kohaselt toodud punktis kaks kaks. Poks tulenev jopps vastavalt menetletakse punktis sätestatud korras. Vastavalt misiganes punktile blaah raisk afsdgfsd äääääh ööööääääähhhh!!
Reede!!!
Reede!!!
10. august 2006
Vähem möla, pikem samm!
Pealkiri on parafraseering Jacki blogist. Sellest saagu meie uus juhtmõte! Teosammul tegudeni ei jõua.
8. august 2006
Politsei käskis minna Pirogovi jooma
politsei käskis minna pirogovi jooma
ähvardas nuudiga, näitas püssi ja gaasi
kuigi puudub mul tuju et juua end loomaks
raskelt ohates tõstan pirogovis klaasi
ähvardas nuudiga, näitas püssi ja gaasi
kuigi puudub mul tuju et juua end loomaks
raskelt ohates tõstan pirogovis klaasi
3. august 2006
Kriidist siil
Kirglik kirgiisitar triikis krediidilimiiti. Kirde-Kirgiisia krediidikriidikriisikolle kiletas kummutis. Murdes piike, kiitsid viitseadmiralid niigi triikis limiiti. Triigi mis sa triigid, lauluviisi ei jää viigid.
Vildist kiilid viisid viimse liimi. Siil viilis vildid villi, liider liitis viisi.
Liiter, liiter, kiitles tiiger.
Vidiit, vidiit, olen biskviit.
Vildist kiilid viisid viimse liimi. Siil viilis vildid villi, liider liitis viisi.
Liiter, liiter, kiitles tiiger.
Vidiit, vidiit, olen biskviit.
30. juuni 2006
Ratturitele
*KRIITILINE MASS* RATTASÕIT TARTUS
KMR Tartus on igakuine ühine rattasõit Tartu kesklinnas, teadvustamaks kaaskodanikele, et jalgratturid on olemas, et neid on palju ja nad soovivad näha linnakeskkonda, mis väärtustab ratta, rulluisu ja ühistranspordiga liiklejat.
KMR on ilma konkreetse korraldajata ja liidriteta üritus, kokkulepitud ajal ja kohas koguneb KRIITILINE MASS rattureid, kes sõidavad tipptunnil linnas ühiselt ringi ja teadvustavad oma sõnumit. Ühiselt otsustatakse liikumissuuna ja edasise tegevuse üle.
Sõidu eesmärgiks on kutsuda ka autojuhti kasutama alternatiivseid liiklemisvahendeid. Auto saastab ja võtab tohutult linnaruumi, aga kahjustab kõige muu seas ka autojuhi enda tervist. KMR eesmärgiks ei ole autojuhiga tüli kiskumine või teiste liiklejate segamine, läbi selle massisõidu tahetakse vaid juhtida tähelepanu alternatiivsete transpordivahendite olemasolule ja küsida rohkem õigusi rattasõitjale.
KMR eesmärgid:
* jalgrattakultuuri edendamine ja populariseerimine
* protesteerimine autokeskse liikluskultuuri vastu linnas ning jalgrataste ja teiste alternatiivsete liiklusvahendite kasutajatele suuremate õiguste nõudmine
* jalgrattasõidu kui loodussäästliku transpordivahendi propageerimine
* loodussäästliku ja keskkonnasõbraliku mõtte- ning eluviisi propageerimine
* tunda mõnu heast seltskonnast ja ühisest rattasõidust
Soovitused kaasasõitjatele:
* ole viisakas kaasratturite ja teiste liiklejate vastu
* ole rõõmsameelne
* tee ennast nähtavaks
* järgi liikluseeskirju ja ohutuspõhimõtteid
Kohtume iga kuu esimesel laupäeval kl 14.00 uue kaubamaja ees.
Järgmine KMR Tartus toimub 1. juulil.
Tule sõida kaasa!
[dragon.ee foorumist]
KMR Tartus on igakuine ühine rattasõit Tartu kesklinnas, teadvustamaks kaaskodanikele, et jalgratturid on olemas, et neid on palju ja nad soovivad näha linnakeskkonda, mis väärtustab ratta, rulluisu ja ühistranspordiga liiklejat.
KMR on ilma konkreetse korraldajata ja liidriteta üritus, kokkulepitud ajal ja kohas koguneb KRIITILINE MASS rattureid, kes sõidavad tipptunnil linnas ühiselt ringi ja teadvustavad oma sõnumit. Ühiselt otsustatakse liikumissuuna ja edasise tegevuse üle.
Sõidu eesmärgiks on kutsuda ka autojuhti kasutama alternatiivseid liiklemisvahendeid. Auto saastab ja võtab tohutult linnaruumi, aga kahjustab kõige muu seas ka autojuhi enda tervist. KMR eesmärgiks ei ole autojuhiga tüli kiskumine või teiste liiklejate segamine, läbi selle massisõidu tahetakse vaid juhtida tähelepanu alternatiivsete transpordivahendite olemasolule ja küsida rohkem õigusi rattasõitjale.
KMR eesmärgid:
* jalgrattakultuuri edendamine ja populariseerimine
* protesteerimine autokeskse liikluskultuuri vastu linnas ning jalgrataste ja teiste alternatiivsete liiklusvahendite kasutajatele suuremate õiguste nõudmine
* jalgrattasõidu kui loodussäästliku transpordivahendi propageerimine
* loodussäästliku ja keskkonnasõbraliku mõtte- ning eluviisi propageerimine
* tunda mõnu heast seltskonnast ja ühisest rattasõidust
Soovitused kaasasõitjatele:
* ole viisakas kaasratturite ja teiste liiklejate vastu
* ole rõõmsameelne
* tee ennast nähtavaks
* järgi liikluseeskirju ja ohutuspõhimõtteid
Kohtume iga kuu esimesel laupäeval kl 14.00 uue kaubamaja ees.
Järgmine KMR Tartus toimub 1. juulil.
Tule sõida kaasa!
[dragon.ee foorumist]
28. juuni 2006
Lootusetu teadlane?
Mary Frank Foxi uuringu (1983) kohaselt on produktiivne teadlane selline, kes vastab alljärgnevatele tingimustele. Vaatame siis kas mul on ka lootust.
A productive scientist...
is driven - jah (1 punkt)
has a strong ego - nope
has a history of acting autonomously - eriti mitte
plays with ideas - jepp (1 punkt)
tolerates ambiguity - jahh, väga. (1 punkt)
is at home with abstractions - jah, väga. (1 punkt)
is detached from non-scientific social relations - ei, ei kavatsegi.
reserves mornings for writings - tahaks küll jah. (0,5 punkti)
works on routinized problems - ei viitsi, igav.
is relatively young - noh, veel jah. (1 punkt)
went to a prestigious graduate school - eestis jah, maailmas ei. (0,5 punkti)
had a prestigious mentor - no keskmiselt (0,5 punkti)
is currently at a prestigious place of employment - nope.
has considerable freedom to choose their own problems - natuke. (0,5 punkti)
has a history of success - hee. ei ole veel.
has had previous work cited - nope, veel mitte.
7 punkti 16-st, see on vähem kui pool. Olukord on nukker?
Aga vaatame tulevikku: ütleme lähima kümne aasta jooksul on mul lootust võita juurde 6 punkti ja kaotada 1 (see nooruse punkt). See teeks siis 12 punkti 16-st. Edasi, tulevikku! Teadlase prime-time ongi tema neljakümnendates. Ja lõpuks: mul on kaks olulist omadust, mis on teadusmaailmas väga vajalikud: ma olen valge ja meessoost. Go me!
A productive scientist...
is driven - jah (1 punkt)
has a strong ego - nope
has a history of acting autonomously - eriti mitte
plays with ideas - jepp (1 punkt)
tolerates ambiguity - jahh, väga. (1 punkt)
is at home with abstractions - jah, väga. (1 punkt)
is detached from non-scientific social relations - ei, ei kavatsegi.
reserves mornings for writings - tahaks küll jah. (0,5 punkti)
works on routinized problems - ei viitsi, igav.
is relatively young - noh, veel jah. (1 punkt)
went to a prestigious graduate school - eestis jah, maailmas ei. (0,5 punkti)
had a prestigious mentor - no keskmiselt (0,5 punkti)
is currently at a prestigious place of employment - nope.
has considerable freedom to choose their own problems - natuke. (0,5 punkti)
has a history of success - hee. ei ole veel.
has had previous work cited - nope, veel mitte.
7 punkti 16-st, see on vähem kui pool. Olukord on nukker?
Aga vaatame tulevikku: ütleme lähima kümne aasta jooksul on mul lootust võita juurde 6 punkti ja kaotada 1 (see nooruse punkt). See teeks siis 12 punkti 16-st. Edasi, tulevikku! Teadlase prime-time ongi tema neljakümnendates. Ja lõpuks: mul on kaks olulist omadust, mis on teadusmaailmas väga vajalikud: ma olen valge ja meessoost. Go me!
Juhtub
Unustasin oma telefoni spordiklubisse, kus paigalväntamas käin. Klubi pandi ka kinni kohe niiet järgi ma sellele minna ei saanud. Istusin hoopis ratta selga ja kimasin Tari poole jalkat vaatama. Tee peal nägin tänavanurgal seisvat meest, kes hoidis käes täpselt minu telefoni sarnast aparaati. Otsustasin asja uurida, keerasin ringi ja peatusin tema ees blokkis piduritega. Järgnevalt arenes dialoog:
"Tere. Kas see on sinu telefon?"
"Tere. Jah."
"Ahah. No head õhtut."
Nüüd konstrueerin mõttes variante veelgi totramate situatsioonide tekitamiseks.
And now to something completely different: kui "oota" on vene keeles "podozhdi", siis miks "oota sa" on "nu pogodi"?
Completely completely different: teadusfilosoofiaga sain ühele poole. Hindeks B. Sain teada näiteks, et teaduse tegemist ja tegijaid saab uurida etnoloogiliste meetodite abil. Kujutlege karja etnolooge sisenemas CERNi, kus nad võtavad välja märkmikud, diktofonid ja fotokad ning hakkavad kohalikke valgetes kitlites teadlasi küsitlema, nagu need oleksid kiviajahõim Amazonases.
"Ja mis asi see selline on?"
"See on magnetvälja modulaator."
"Ahah, ahah, väga huvitav" [noogutab kaasetnoloogile paljutähendavalt: pane kirja - modulaator] "Ja mida sellega tehakse?"
"No see paneb siin kiirendis magnetvälja sellise sagedusega võnkuma, et selles liikuvad osakesed saavutavad hästi suure kiiruse."
"Ahsoo.." [Pilgutab silma - kiirendi ja elementaarosakesed]
Pärast lähevad etnoloogid oma kabinettidesse, koostavad oma tabeleid ja loendavad termineid. Võibolla isegi mõne kuu pärast teevad kordusintervjuusid, et analüüsida uuritavate objektide koherentsust. Ühesõnaga rokivad täiega.
"Tere. Kas see on sinu telefon?"
"Tere. Jah."
"Ahah. No head õhtut."
Nüüd konstrueerin mõttes variante veelgi totramate situatsioonide tekitamiseks.
And now to something completely different: kui "oota" on vene keeles "podozhdi", siis miks "oota sa" on "nu pogodi"?
Completely completely different: teadusfilosoofiaga sain ühele poole. Hindeks B. Sain teada näiteks, et teaduse tegemist ja tegijaid saab uurida etnoloogiliste meetodite abil. Kujutlege karja etnolooge sisenemas CERNi, kus nad võtavad välja märkmikud, diktofonid ja fotokad ning hakkavad kohalikke valgetes kitlites teadlasi küsitlema, nagu need oleksid kiviajahõim Amazonases.
"Ja mis asi see selline on?"
"See on magnetvälja modulaator."
"Ahah, ahah, väga huvitav" [noogutab kaasetnoloogile paljutähendavalt: pane kirja - modulaator] "Ja mida sellega tehakse?"
"No see paneb siin kiirendis magnetvälja sellise sagedusega võnkuma, et selles liikuvad osakesed saavutavad hästi suure kiiruse."
"Ahsoo.." [Pilgutab silma - kiirendi ja elementaarosakesed]
Pärast lähevad etnoloogid oma kabinettidesse, koostavad oma tabeleid ja loendavad termineid. Võibolla isegi mõne kuu pärast teevad kordusintervjuusid, et analüüsida uuritavate objektide koherentsust. Ühesõnaga rokivad täiega.
22. juuni 2006
Sirelid õitsevad raisk!
Väljas on ilus suvi. Eile õhtul Tari aias istudes hõljus õhus sirelite lõhn. Meelde tuli varane suvehommik maal, lapsena. Kui loodus oli värske, õhk oli karge, kui karukell pistis oma nina lehtede vahelt välja. Elu oli ees, uudishimu oli süütu ja ootused olid suured. Türa kui ilus.
Õpetlik lulla
Au sulle, väike pärmiseen
Su vaev on ära tasund
Oled suurim tõemetseen
kes eales ilmas kasund
Autorit ei mäleta, vahendas Madis Rennu
9. juuni 2006
I am Jack's epistemic engine
Olen teadusfilosoofia kirjalike töödega umbes poole peal. Tunne, mis tekib kui lugeda nii palju sotsiaalkonstruktiviste, falsifikatsioniste, naiivinduktiviste, biheivioriste, evolutsioniste, deterministe ja eriti muidugi Feyerabendit, on näidatud järgneval pildil:
26. mai 2006
12. mai 2006
Mõtteainet nädalavahetuseks
Inimlased on mõistusega ja artikuleeritud kõnevõimega ühiskondlikud olendid. Neil on vähene karvkate, lünkadeta hambaread, arenenud lõuats jm. eristavad tunnused. Nende iseärasused on tekkinud seoses püstikäimise, käte kasutamise, ots- ehk suuraju diferentseerumisega ning võimega töötada, rääkida ja mõtelda. Praegu on selles sugukonnas ainult üks liik - inimene.
(praegu jah.. aga mis tulevik toob??) http://miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm
(praegu jah.. aga mis tulevik toob??) http://miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm
11. mai 2006
Koit ja Äbarik
Kas see on romantiline, kui mees näeb naist vaid korra aastas, ja siis ei suuda jõuda kaugemale suudlusest?
3. mai 2006
Deitimisest
Kui näed arheoloogide poolt korraldatavat konverentsi nimega "Advanced Dating Methods", siis tea, et kahjuks on tegemist konverentsiga dateerimismeetoditest.
2. mai 2006
Utlib
Paluks rampsis normaalset wifit ka usuõpetuse ja filosoofia riiulite juurde. Ja üldse rohkem pistikuid. Kõigil on ju läpakad. Ja üldse.
27. aprill 2006
Välisuudised
Iraagis on nafta, aga ka terroristid ja muud sada häda. Tee ääres plahvatavad pommid.
USA tahab oma impeeriumi laiendada. Plahvatavad lennukipommid ja kõrgtehnoloogiline laskemoon.
New Yorgis elab palju ameeriklasi. Pilvelõhkujates plahvatavad reisilennukid.
Juudid rõhuvad palestiinlasi. Bussipeatustes plahvatavad palestiinlased.
Suurbritannia tegi ka kuskil midagi. Londonis plahvatab metroo.
Hispaania oli ka kuidagi seotud millessegi. Madridis plahvatab ka midagi.
Prooviks rääkida vahelduseks?
USA tahab oma impeeriumi laiendada. Plahvatavad lennukipommid ja kõrgtehnoloogiline laskemoon.
New Yorgis elab palju ameeriklasi. Pilvelõhkujates plahvatavad reisilennukid.
Juudid rõhuvad palestiinlasi. Bussipeatustes plahvatavad palestiinlased.
Suurbritannia tegi ka kuskil midagi. Londonis plahvatab metroo.
Hispaania oli ka kuidagi seotud millessegi. Madridis plahvatab ka midagi.
Prooviks rääkida vahelduseks?
19. aprill 2006
A fatal exception 0E has occurred...
Eetris oli Lee Perry ja Upsetters, kõrvaklappidest paistis Jamaica päike. Kariibi mere piraadid olid puhkusel ja logelesid rannas, sealt kostis nende hõikeid ja rummipudelite kõlinat. Taaniel Tina oli kuskil kõrtsides pummeldamas, piigad põlvedel. Arabella hulkus mõnda aega poeuberike ja kõrtside vahel, viimaks istus mingi platsi servas ühe räbalates kerjuse ette maha, võttis pleieri peast ja poetas tema mütsilotusse mündi. Ta käskis kerjusel igavuse peletamiseks mõne loo pajatada.
Kerjus oli vana, üks tema silm oli küber ja süles lebas tal vana kulunud läpakas. Ta rääkis kähiseva, kuid selge häälega: "No ma räägi sulle, tütreke. Toeta selga sähe seina vasta, see lugu mis sa kuulma hakkad, om pikk ku Hoorni neem. See om ajasta, kui ma suure Malta korsaari Santa Fontana teenistuses olin, jah. Siis me olli kahemastsel kuunaril sääl Haiiti ranna manu portugaallaiste navivõrku häkkiman, kõikse meeskund olli trümmin terminaalide taga, pääle paari vahi, mina nende hulgan. Tol vahiööl bakil istuden ma nägi midagi sellist, mida kõikse Paablis veel nähtu põle ja mis elu lõpuni meelest ei lää. Ja see oli ammu küll, meeles aga nagu eilepäev."
Vanamees vaatas Arabellale nüüd pingsalt otsa, tema pärissilma pilk tungis ärevusttekitavalt Arabella hinge, kübersilmas aga vilksatasid fraktalid. Kui silm on hinge peegel, siis kerjuse kübersilm peegeldas praegu vaid iidvanu visuaaltuvastus- ja pakkimisalgoritme.
Kerjus lõi oma läpaka kiire liigutusega lahti ja trükkis midagi klahvidel, millelt tähemärgid olid ammu maha kulunud. Arabella vaatas kerjuse musti rastapatse ja musta neegrinahka. Kerjus vaikis, lõpetas trükkimise ja vahtis pingsalt pimedat läpakaekraani. Rekursiivne dub võnkus iseendasse kollapseeruvate sinusoididena linna kohal. Arabella vaatas kerjust ja ootas. Mõned varesed lendasid kraaksudes üle platsi ja maandusid eemale Haile Selassie templi katusele.
"Konflikt aadressil 0137:BFFA21C9, protsess lõpetatud," ütles kerjus siis.
"Misasja?" küsis Arabella. Aga vastust ei tulnud. Kerjus oli kokku jooksnud. Kuskil tema vanade juhtmete, närvide ja kiipide puntras oli midagi nässu läinud. Kerjus istus liikumatult, tema kehas töötasid praegu ainult vegetatiivsed funktsioonid ja kord minutis kordas ta oma veateadet. Arabella tõusis ja sättis end pettunult minekule. See kerjus hakkab paarikümne minuti möödudes peale alglaadimist jälle liigutama. Enamasti nad hakkasid. Seniks läks ta linna peale omale uut tegevust otsima.
Kerjus oli vana, üks tema silm oli küber ja süles lebas tal vana kulunud läpakas. Ta rääkis kähiseva, kuid selge häälega: "No ma räägi sulle, tütreke. Toeta selga sähe seina vasta, see lugu mis sa kuulma hakkad, om pikk ku Hoorni neem. See om ajasta, kui ma suure Malta korsaari Santa Fontana teenistuses olin, jah. Siis me olli kahemastsel kuunaril sääl Haiiti ranna manu portugaallaiste navivõrku häkkiman, kõikse meeskund olli trümmin terminaalide taga, pääle paari vahi, mina nende hulgan. Tol vahiööl bakil istuden ma nägi midagi sellist, mida kõikse Paablis veel nähtu põle ja mis elu lõpuni meelest ei lää. Ja see oli ammu küll, meeles aga nagu eilepäev."
Vanamees vaatas Arabellale nüüd pingsalt otsa, tema pärissilma pilk tungis ärevusttekitavalt Arabella hinge, kübersilmas aga vilksatasid fraktalid. Kui silm on hinge peegel, siis kerjuse kübersilm peegeldas praegu vaid iidvanu visuaaltuvastus- ja pakkimisalgoritme.
Kerjus lõi oma läpaka kiire liigutusega lahti ja trükkis midagi klahvidel, millelt tähemärgid olid ammu maha kulunud. Arabella vaatas kerjuse musti rastapatse ja musta neegrinahka. Kerjus vaikis, lõpetas trükkimise ja vahtis pingsalt pimedat läpakaekraani. Rekursiivne dub võnkus iseendasse kollapseeruvate sinusoididena linna kohal. Arabella vaatas kerjust ja ootas. Mõned varesed lendasid kraaksudes üle platsi ja maandusid eemale Haile Selassie templi katusele.
"Konflikt aadressil 0137:BFFA21C9, protsess lõpetatud," ütles kerjus siis.
"Misasja?" küsis Arabella. Aga vastust ei tulnud. Kerjus oli kokku jooksnud. Kuskil tema vanade juhtmete, närvide ja kiipide puntras oli midagi nässu läinud. Kerjus istus liikumatult, tema kehas töötasid praegu ainult vegetatiivsed funktsioonid ja kord minutis kordas ta oma veateadet. Arabella tõusis ja sättis end pettunult minekule. See kerjus hakkab paarikümne minuti möödudes peale alglaadimist jälle liigutama. Enamasti nad hakkasid. Seniks läks ta linna peale omale uut tegevust otsima.
17. aprill 2006
Ruumist ja ajast
Paar lahedamat terakest ühest raamatust, mida hiljuti sirvisin.
Ühiskonna tõeline organiseerumine sai alguse, kui võeti laiemalt kasutusele kronoloogiline aeg. Filosoof Michel Foucault on öelnud, et 19. sajand oli aja sajand. Tollal käsitleti ruumi kui surnud, fikseeritud, mittedialektilist ja liikumatut. Aega käsitleti aga vastupidiselt külluse ja viljakusena, elulise ja dialektilisena. Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine. Foucault ütles, et 20. sajandil jõudsime ruumi sajandisse. Organiseeritus muutus visuaalseks funktsionaalsetes linnaplaanides, kus linnaruum jagati elamise, magamise ja töötamise vahel ning erinevad linnaruumi osad ühendati transpordivõrguga. Ruum muutus aktiivseks, mobiilseks ja viljakaks, ning inimesed elasid samaaegsuse, läheduse ja kauguse, kõrvutamise ja kadumise ajajärgus. Järgides Foucault' ning teiste poststrukturalistide ideid ning globaliseerunud ühiskonna konteksti on võimalik väita, et 21. sajand on "ruum-aja" sajand, kus ruum ja aeg saavad kokku ja ühinevad. Ruum on samaaegselt mobiilne ja immobiilne, fikseeritud ja aktiivne, viljakas ja surnud. Sellist "ruum-aega" võib leida näiteks võimalustes kasutada materiaalset ruumi samaaegselt erinevatel viisidel. Üheks oluliseks väljakutseks on ruumilised strateegiad, mida kasutatakse organiseerimaks linnaelanike ajalist ja ruumilist tegevust. Teiseks väljakutseks on elanike ruumilised taktikad, mis võimaldavad neil avaldada linnaruumis vastupanu ülevalt alla suunatud strateegiatele. [lk 71]
[---]
Viimastel aegadel on hakatud rääkima hüperruumist, mis on seotud globaliseerumisega. Indiviidi võimalused kaardistada ja paigutada ennast kognitiivselt ühte täpselt defineeritud ja eraldatud kohta on märkimisväärselt vähenenud. Hüperruumis oleme kohal igal pool ning samas mitte kusagil. Hüperruumiks on igal pool samaaegselt reklaamitavad ja sarnaselt sisustatud füüsilised ruumid, näiteks lennujaamad, hotellid, kiirtoidukohad, ketikaubamajad, supermarketid jne. [lk 73]
Jussi S. Jauhiainen. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia 2005.
Ühiskonna tõeline organiseerumine sai alguse, kui võeti laiemalt kasutusele kronoloogiline aeg. Filosoof Michel Foucault on öelnud, et 19. sajand oli aja sajand. Tollal käsitleti ruumi kui surnud, fikseeritud, mittedialektilist ja liikumatut. Aega käsitleti aga vastupidiselt külluse ja viljakusena, elulise ja dialektilisena. Teemadeks olid pidev areng ja arengu peatumine, kriisid ja akumuleerumine. Foucault ütles, et 20. sajandil jõudsime ruumi sajandisse. Organiseeritus muutus visuaalseks funktsionaalsetes linnaplaanides, kus linnaruum jagati elamise, magamise ja töötamise vahel ning erinevad linnaruumi osad ühendati transpordivõrguga. Ruum muutus aktiivseks, mobiilseks ja viljakaks, ning inimesed elasid samaaegsuse, läheduse ja kauguse, kõrvutamise ja kadumise ajajärgus. Järgides Foucault' ning teiste poststrukturalistide ideid ning globaliseerunud ühiskonna konteksti on võimalik väita, et 21. sajand on "ruum-aja" sajand, kus ruum ja aeg saavad kokku ja ühinevad. Ruum on samaaegselt mobiilne ja immobiilne, fikseeritud ja aktiivne, viljakas ja surnud. Sellist "ruum-aega" võib leida näiteks võimalustes kasutada materiaalset ruumi samaaegselt erinevatel viisidel. Üheks oluliseks väljakutseks on ruumilised strateegiad, mida kasutatakse organiseerimaks linnaelanike ajalist ja ruumilist tegevust. Teiseks väljakutseks on elanike ruumilised taktikad, mis võimaldavad neil avaldada linnaruumis vastupanu ülevalt alla suunatud strateegiatele. [lk 71]
[---]
Viimastel aegadel on hakatud rääkima hüperruumist, mis on seotud globaliseerumisega. Indiviidi võimalused kaardistada ja paigutada ennast kognitiivselt ühte täpselt defineeritud ja eraldatud kohta on märkimisväärselt vähenenud. Hüperruumis oleme kohal igal pool ning samas mitte kusagil. Hüperruumiks on igal pool samaaegselt reklaamitavad ja sarnaselt sisustatud füüsilised ruumid, näiteks lennujaamad, hotellid, kiirtoidukohad, ketikaubamajad, supermarketid jne. [lk 73]
Jussi S. Jauhiainen. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia 2005.
13. aprill 2006
Võõrsõnade leksikon
Päris hea sissekanne "Võõrsõnade leksikonis" võiks olla selline:
Rekursioon
vt. rekursioon.
[nali wikipediast]
Rekursioon
vt. rekursioon.
[nali wikipediast]
12. aprill 2006
Hullu laulud
I
Üks taltsas jänes ja üks kass
Mu hütis koldesuul
On elamas;
Hoolt ootavad nad pilgul truul
Mult vaeselt rumalalt
Just nagu mina Jumalalt.
Iga päev ma mõtlen, et
Mult kord võib meelest minna
Neil anda vett
Või panna värav vinna.
Ja jänes siis joosta võib seni,
Kui kohtab pasunahüüdu ja peni.
Mu koormat oleks mõistlikul
Ehk paras taluda;
Mis saab üks hull
Muud teha kui vaid paluda,
Et muudetaks
Ta vastutusi väiksemaks.
[1919]
W. B. Yeats
Müstilise Roosi poeet
(Märt Väljataga tõlge)
Üks taltsas jänes ja üks kass
Mu hütis koldesuul
On elamas;
Hoolt ootavad nad pilgul truul
Mult vaeselt rumalalt
Just nagu mina Jumalalt.
Iga päev ma mõtlen, et
Mult kord võib meelest minna
Neil anda vett
Või panna värav vinna.
Ja jänes siis joosta võib seni,
Kui kohtab pasunahüüdu ja peni.
Mu koormat oleks mõistlikul
Ehk paras taluda;
Mis saab üks hull
Muud teha kui vaid paluda,
Et muudetaks
Ta vastutusi väiksemaks.
[1919]
W. B. Yeats
Müstilise Roosi poeet
(Märt Väljataga tõlge)
7. aprill 2006
Valitsus kavatseb tõsta siga- ja lammasrettide aktsiisimaksu
Tänasel valitsuse istungil oli arutelu all eelnõu mille kohaselt tõstetakse sigarettide ja teiste tubakatoodete aktsiisi kuni 50%. Kõrgendatud aktsiisimaksu alla minevate toodete nimekirjas on sigaretid, lammasretid, lehmrid ja kanarillod. Eestis vähemlevinud tubakatoodete, nagu nuuskkits ja närimisküülik, aktsiis ei muutu. "Aktsiisimaksu tõstmise eesmärgiks on eelkõige vähendada suitsetamist elanikkonna hulgas ja vähendada seeläbi kopsuvähi, maksakrabi ja ajuämbliku ravimiseks kuluvaid summasid," kommenteeris valitsuse pressiesindaja Vinge Toss.
6. aprill 2006
Kui ma oleks pornokunn...
Larry Flint oli kindlasti stiilipuhtam pornokunn, kui mina suudaks olla. Aga mida mina teeks, kui ma oleks pornokunn? Ma arvan, et ma elaks oma elu edasi enamvähem samamoodi, ainult väikeste muutustega. Ma ilmuksin vahest seminari äratorgitud veenidega. Ja muidugi limusiiniga, mis oleks peegelklaasidega, pikk, roosa ja piki autot kapotist pidurituledeni kulgeva karvase punkariharjaga. See hari oleks alati korralikult pestud ja kammitud. Lossi tänava õppehoone ette ei mahuks enam keegi teine parkima, kui mina seminaril olen. Ma saaks selle eest muidugi sõimata, aga suhtuks sellesse üleolevalt. Oma limusiinist välja astuks ma alati aegluubis, üleni roosas ja lillas ja sädelevates litrites, suus kallis sigarett, käes viskiklaas. Ülenurmel seisaks minu reaktiivlennuk, mis oleks sädelev-kuldne ja peenisekujuline. Tiibadega peenise kujuline siis, hehehehh. Aegajalt, näiteks mõnel korteriläbul, tabaks mind lahke meel ja ma viiks kogu rahva oma peenisekujulise reaktiivlennukiga Riosse paariks päevaks pidutsema.
Kõnepruuk oleks mul ka ülbe, näiteks teadusfilosoofia seminaril võiks ma endale lubada midagi sellist: "Diigige Kuhni teadusrevolutsioonide struktuuri, see on kõige coolim shit!" Või: "Respekt Popperile, aga tema falsifikatsionism on ajaloolises vaates ju sama ebaadekvaatne, kui tuvi takutehases." Vahest külastaks ma lihtsalt möödaminnes füüsikahoonet, astuks sisse teoreetilise füüsika seminarile ja peale ettekande lõppu ütleks: "Lülitage oma larüngofon nüüd rahulikult välja, ma näitan teile, kuidas luukas teie naiivinduktivistlikust jurajahust õlut teeb." Ja lükkaks veenvalt, Powerpointi kasutades, ümber ettekande põhiteesid.
Mul oleks päris kõva level ka inimeste ärarääkimises. Näiteks raamatukogus, kui laenutaja-tädi ütleb mulle, et raamat mida ma soovin, on ainult kohapeal lugemiseks, siis ma paneks viskiklaasi tasakesi letile, paneks käe talle õlale niimoodi, et tema, mitte mina, kummardub üle leti ja ütleks vaiksel üllarjörberglikul häälel midagi talle kõrva sisse, mille peale ta lihtsalt sulades mulle raamatut tooma voolaks.
Kindlasti tahaksin ma Tartu linnapilti huvitavate asjadega ilmestada. Suvel võiksid Rüütli tänaval ja Pirogovil kõndida kenad bikiinides neiud, kes meeldiva vestluse järel on nõus ka oma telefoninumbrit andma. Linnaliinibussid oleksid pealt lahtised ning bussijuhi pea kohal oleks lava, kus mängiks alati mõni päris hea bänd ja reisijad saaksid sellele näppu visata. Võimalik, et ma palkaks kõik Supilinna parmud Emajõe äärde iganädalasele kooriproovile, minu dirigeerimisel. Lisaks ostaks ma ära kõik reklaampinnad Tartus ja kirjutaks sinna heade raamatute ja filmide soovitusi. Ja päris kindlasti produtseeriks ma ALO-TV's alaealistele keelatud hilisõhtust seriaali "ALO-TV Nights".
Jahh... hea oleks olla pornokunn.
Kõnepruuk oleks mul ka ülbe, näiteks teadusfilosoofia seminaril võiks ma endale lubada midagi sellist: "Diigige Kuhni teadusrevolutsioonide struktuuri, see on kõige coolim shit!" Või: "Respekt Popperile, aga tema falsifikatsionism on ajaloolises vaates ju sama ebaadekvaatne, kui tuvi takutehases." Vahest külastaks ma lihtsalt möödaminnes füüsikahoonet, astuks sisse teoreetilise füüsika seminarile ja peale ettekande lõppu ütleks: "Lülitage oma larüngofon nüüd rahulikult välja, ma näitan teile, kuidas luukas teie naiivinduktivistlikust jurajahust õlut teeb." Ja lükkaks veenvalt, Powerpointi kasutades, ümber ettekande põhiteesid.
Mul oleks päris kõva level ka inimeste ärarääkimises. Näiteks raamatukogus, kui laenutaja-tädi ütleb mulle, et raamat mida ma soovin, on ainult kohapeal lugemiseks, siis ma paneks viskiklaasi tasakesi letile, paneks käe talle õlale niimoodi, et tema, mitte mina, kummardub üle leti ja ütleks vaiksel üllarjörberglikul häälel midagi talle kõrva sisse, mille peale ta lihtsalt sulades mulle raamatut tooma voolaks.
Kindlasti tahaksin ma Tartu linnapilti huvitavate asjadega ilmestada. Suvel võiksid Rüütli tänaval ja Pirogovil kõndida kenad bikiinides neiud, kes meeldiva vestluse järel on nõus ka oma telefoninumbrit andma. Linnaliinibussid oleksid pealt lahtised ning bussijuhi pea kohal oleks lava, kus mängiks alati mõni päris hea bänd ja reisijad saaksid sellele näppu visata. Võimalik, et ma palkaks kõik Supilinna parmud Emajõe äärde iganädalasele kooriproovile, minu dirigeerimisel. Lisaks ostaks ma ära kõik reklaampinnad Tartus ja kirjutaks sinna heade raamatute ja filmide soovitusi. Ja päris kindlasti produtseeriks ma ALO-TV's alaealistele keelatud hilisõhtust seriaali "ALO-TV Nights".
Jahh... hea oleks olla pornokunn.
28. märts 2006
Vihma sajab
Kuulan vihma pladinat raamatukogu plastist katusekuplitele. Meelde tulevad lapsena maal heinarõugus veedetud aeg, kui vihm pladises kattekilele. Võrtsjärve ääres jällegi lapsena, õng käes paadis istumised, kui vihm pladises järvevette. Saaremaal Aadu talu lakas vedelemine, kui vihm pladises eterniitkatusele. Mingid loendamatud tunnid kuskil telkides, kui vihm pladises telgikangale. Suvalised minutit mingites seisvates autodes ootamisi, kui vihm pladises plekile ja tuuleklaasile.
Kuigi tegelikult ligunevad väljas veel lumehanged, kutsub see vihm esile suve tunde. Tahaks oodata vihma lõppu et siis välja minna, kuhugi lõkke äärde heinamaa veerele, peletada sääski ja juua sõpradega õlut ja viina. Kuigi elan linnas ja loodust ju praktiliselt ei näe, on sees selline tunne, et kohe varsti hakkab suuri asju juhtuma. Varsti hakkab ümbrus muutuma iga päevaga ja hakkab olema kahju, et pean ringi jooksma ja pole aega istuda ja vaadata kuidas puulehed kasvavad. Praegu olen väga rahul et elan Eestis, kus pool aastat on pime ja külm, mitte mõnes aastaringse suvega igavas, mõttetult sooja ja vastutuleliku kliimaga kohas, kus polegi muud teha kui passida igaveses suves, ja jääda ilma mingist ürgsest olemise ringkäigust, kustumise ja ärkamise miljonite aastate vanusest ringist, mida me siin Eestis nii vahetult ja lähedalt kogeda saame. Muidugi me nuriseme ja tahame ära siit, soojale lõunamaale, kus inimesed on emotsionaalsed ja rõõmsad, kus kõik kogu aeg tantsivad, armatsevad ja elu naudivad. Aga praegu, kui ma üle 5 kuu kuulen tasast ja rahulikku vihmapladinat raamatukogu plastist kuplitel, siis ma tunnen, et liiga pikaks ajaks ei taha ma siit kuhugi minna.
Kuigi tegelikult ligunevad väljas veel lumehanged, kutsub see vihm esile suve tunde. Tahaks oodata vihma lõppu et siis välja minna, kuhugi lõkke äärde heinamaa veerele, peletada sääski ja juua sõpradega õlut ja viina. Kuigi elan linnas ja loodust ju praktiliselt ei näe, on sees selline tunne, et kohe varsti hakkab suuri asju juhtuma. Varsti hakkab ümbrus muutuma iga päevaga ja hakkab olema kahju, et pean ringi jooksma ja pole aega istuda ja vaadata kuidas puulehed kasvavad. Praegu olen väga rahul et elan Eestis, kus pool aastat on pime ja külm, mitte mõnes aastaringse suvega igavas, mõttetult sooja ja vastutuleliku kliimaga kohas, kus polegi muud teha kui passida igaveses suves, ja jääda ilma mingist ürgsest olemise ringkäigust, kustumise ja ärkamise miljonite aastate vanusest ringist, mida me siin Eestis nii vahetult ja lähedalt kogeda saame. Muidugi me nuriseme ja tahame ära siit, soojale lõunamaale, kus inimesed on emotsionaalsed ja rõõmsad, kus kõik kogu aeg tantsivad, armatsevad ja elu naudivad. Aga praegu, kui ma üle 5 kuu kuulen tasast ja rahulikku vihmapladinat raamatukogu plastist kuplitel, siis ma tunnen, et liiga pikaks ajaks ei taha ma siit kuhugi minna.
27. märts 2006
MaxFactor
Mõtlesin välja hea reklaamlause mõnele kosmeetikafirmale:
"Me oleme kõik ühesugused. Erinevused on vaid kosmeetilised."
Olen nõus müüma. Kirjutage, lepime hinnas kokku.
"Me oleme kõik ühesugused. Erinevused on vaid kosmeetilised."
Olen nõus müüma. Kirjutage, lepime hinnas kokku.
25. märts 2006
Šveitsi Sõltumatus Instituudis toimus plahvatus
ZÜRICH. Täna kell 11:15 Eesti aja järgi toimus Šveitsi Sõltumatus Instituudis võimas plahvatus. Õnnetus juhtus katse käigus, mille eesmärk oli välja uurida L'Oreal Revitalift näokreemi mõju nahale. "See oli kohutav," kirjeldas plahvatust pealt näinud teadlane. "Kõik kohad olid kreemi täis!" Uurimisgrupi juht, vanemteadur Ariel Beriel kommenteeris: "Plahvatuse põhjuste uurimiseks on moodustatud komisjon. Kahtlustame, et süüdi oli HydraFresh aktiivniisutus, mis sisaldab intelligentseid molekule. Mis täpselt toimus, veel ei tea." Naabruses asuva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Mattja Robaspu nägi plahvatust pealt: "Järsku käis valju mürin, vaatasin hääle suunas ja nägin taeva poole tõusmas mitmekümne meetri kõrgust kreemisammast. Viisin lapsed ruttu kooli keldrisse varjule."
Šveitsi Sõltumatu Instituut on Zürichis asuv teadusasutus, mille täpsem olemus on ebaselge. Väidetavalt on instituut nii sõltumatu, et keegi ei tea selle olemasolust ega rahastusest midagi.
Associated Dress
Šveitsi Sõltumatu Instituut on Zürichis asuv teadusasutus, mille täpsem olemus on ebaselge. Väidetavalt on instituut nii sõltumatu, et keegi ei tea selle olemasolust ega rahastusest midagi.
Associated Dress
24. märts 2006
Hommikune divinatsioon
Täna hommikul vaatasin peeglisse.
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen ilusaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees... eee... ei ole."
"Peeglike peeglike seina peal, kas keegi napilt edestab mind?"
"Oooo peremees... no.. tegelikult mitte. Päris paljud edestavad. Ja mitte väga napilt."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis kõige targem mees ilma peal?"
"Oooo peremees... Kahjuks ka seda mitte."
"Peeglike peeglike seina peal, kui tark ma siis olen?"
"Oooo peremees, ütleme nii, et sul on ikka arenguruumi veel."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis vähemalt rikkaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees, kamoon."
"Peeglike peeglike seina peal, ega vist tõesti ei ole. Kas ma üldse milleski olen kõige parem ilma peal?"
"Oooo peremees... tähendab... ma ei tea. Oota, ma küsin kuldkalakeselt."
[Helistab]
"Oooo peremees... kuldkalake ka ei teadnud. Aladini imelamp, soovide kaev ja isegi küüntest kübar ei teadnud."
"Peeglike peeglike seina peal, ma ei saa aru miks ma üldse sinu käest pärima tulin."
"Ma ka ei saa."
"Mõttetu mees."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen ilusaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees... eee... ei ole."
"Peeglike peeglike seina peal, kas keegi napilt edestab mind?"
"Oooo peremees... no.. tegelikult mitte. Päris paljud edestavad. Ja mitte väga napilt."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis kõige targem mees ilma peal?"
"Oooo peremees... Kahjuks ka seda mitte."
"Peeglike peeglike seina peal, kui tark ma siis olen?"
"Oooo peremees, ütleme nii, et sul on ikka arenguruumi veel."
"Peeglike peeglike seina peal, kas ma olen siis vähemalt rikkaim mees ilma peal?"
"Oooo peremees, kamoon."
"Peeglike peeglike seina peal, ega vist tõesti ei ole. Kas ma üldse milleski olen kõige parem ilma peal?"
"Oooo peremees... tähendab... ma ei tea. Oota, ma küsin kuldkalakeselt."
[Helistab]
"Oooo peremees... kuldkalake ka ei teadnud. Aladini imelamp, soovide kaev ja isegi küüntest kübar ei teadnud."
"Peeglike peeglike seina peal, ma ei saa aru miks ma üldse sinu käest pärima tulin."
"Ma ka ei saa."
"Mõttetu mees."
21. märts 2006
Hea klient!
Hansapank siinpool. Mõtlesime vahepeal, et teeks Teile mingi järjekordse ägeda pakkumise. Te olete meile väga hea klient, usaldusväärne jne. Aga ütleme ausalt välja, ei tulnud enam ühtegi ideed. Mitte mõttepoegagi. Ega seal pole ju midagi imestada ka, me oleme juba kõike proovinud - variandid kuidas panna Teid meile igakuiselt raha maksma, on lihtsalt otsas. Tilgatumalt. No vaadake ise - Ego kaart näiteks. EGO kaart. EEEEGGOOOOO. Läksite õnge küll, hehe. Noh, siis laenud ja veel need teised laenud, mida me nimetame "vabadeks vahenditeks". See ka müüs. Aga sealt edasi olete Te kuidagi väga kitsiks kätte läinud. Oleme siin proovinud igasugu kaardikesi ja punktivärke, leveleid ja boonussüsteemikesi. Tulemus null. See oli meile tõsine tagasilöök. Ja me ei saa aru, milles asi on. Mis toimub Teie peas? Miks Te ei taha Pärnusse spaasse minna???
Tjah. Meil on mõistus otsas. Mida Te ometigi tahate? Noh.. võtmehoidjat ei ole vist mõtet enam pakkuda (kuigi need kõigile meeldivad). Muusikalipileteid ka proovisime. Telefonioperaatoriteenust. Soodustusi NPNK kaardiga. Uue kontori avamisele ootasime Teid šampusega. Te ei tulnud. Otsekorraldused - palun, Te ei taha. Supersoodus autoliising - võtke ainult, noh. Sammastega pidevalt peibutame, ei midagi. Ei, ikka ei.
Meil hakkab kannatus katkema ausalt öelda. Meie suhe on jõudnud väga kriitilisse punkti. Kui Te lähemal ajal mingitki initsiatiivi üles ei näita, siis... tead.. ma ei tea noh... Läheme siis lahku? Niimoodi pole ju enam mõtet edasi. See on ikkagi kahepoolne protsess meie vahel ja... ega meie siis üksinda ei jõua kogu tööd ära teha.
Aidake meid. Mida teha? Äkki Teiega kahepeale mõtleme midagi välja, mingi variandi nagu.. Me tahaks ikka Teiega kokku jääda, aga te peate mingit huvi üles näitama. Pall on Teie väljakupoolel. Ootame. Ja siiralt loodame.
Alati lähedal ja see värk...
Sinu,
Hansapank
Tjah. Meil on mõistus otsas. Mida Te ometigi tahate? Noh.. võtmehoidjat ei ole vist mõtet enam pakkuda (kuigi need kõigile meeldivad). Muusikalipileteid ka proovisime. Telefonioperaatoriteenust. Soodustusi NPNK kaardiga. Uue kontori avamisele ootasime Teid šampusega. Te ei tulnud. Otsekorraldused - palun, Te ei taha. Supersoodus autoliising - võtke ainult, noh. Sammastega pidevalt peibutame, ei midagi. Ei, ikka ei.
Meil hakkab kannatus katkema ausalt öelda. Meie suhe on jõudnud väga kriitilisse punkti. Kui Te lähemal ajal mingitki initsiatiivi üles ei näita, siis... tead.. ma ei tea noh... Läheme siis lahku? Niimoodi pole ju enam mõtet edasi. See on ikkagi kahepoolne protsess meie vahel ja... ega meie siis üksinda ei jõua kogu tööd ära teha.
Aidake meid. Mida teha? Äkki Teiega kahepeale mõtleme midagi välja, mingi variandi nagu.. Me tahaks ikka Teiega kokku jääda, aga te peate mingit huvi üles näitama. Pall on Teie väljakupoolel. Ootame. Ja siiralt loodame.
Alati lähedal ja see värk...
Sinu,
Hansapank
17. märts 2006
Kevadpoeesia
Kõnni keset jõge
Uju krooli maanteel
Pedaali ringi taevas
Või lendle kõnniteel
Laula kala kombel
Näkka nagu konn
Krooksu koera moodi
Või haugu nagu lind
Kui rõõmus tuju on
Siis saba liputa
Nii lihtsalt imeline on
Et oled inimene
Ei sinust masinat saa teha
Ei luuletajat robotist
Töö ei sitast saia tee
Ei ahvist inimest
kevad tuli. :)
Uju krooli maanteel
Pedaali ringi taevas
Või lendle kõnniteel
Laula kala kombel
Näkka nagu konn
Krooksu koera moodi
Või haugu nagu lind
Kui rõõmus tuju on
Siis saba liputa
Nii lihtsalt imeline on
Et oled inimene
Ei sinust masinat saa teha
Ei luuletajat robotist
Töö ei sitast saia tee
Ei ahvist inimest
kevad tuli. :)
16. märts 2006
Täna disainime omale religiooni
dragon.ee-st korjatud idee põhjal.
Ei suuda omale religiooni valida? Kõik, mida pakutakse, on pask? Tahad olla omapärane? Tutvustame uut toodet: Tee-Ise-ReligioonTM!
Unusta tüütud kirikus istutud tunnid, nõmedad kaasusklikud ja vananenud rituaalid! Saada kukele usuõpetuse professorid ja ebamugavad ususõjad! Tee-Ise-ReligioonTM pakub sulle uudse lahenduse: kujunda ise omale religioon! Saad valida just sinule meeldiva jumala tüübi, rituaalid ja atribuutika. See kõik on sinu enda teha! Pane maksma oma vaba tahe ja seejärel alluta see oma enda disainitud jumalale! Mis saaks olla veel moodsam!? Meie toote abil on religiooni disainimine sama lihtne kui või leivale määrimine! Vähem kui viie minutiga võid luua omale meelepärase(d) jumala(d) ning rituaalid, mida igapäevaselt järgida. Kõik see on sinu VAID 99.99 eest! Aga see pole veel kõik! Lisaks anname TASUTA kaasa KINGITUSE: Jumala Antipoodi BoonuskomplektiTM, millega saad kerge vaevaga disainida oma jumalale antipoodi ja hoida maailma seeläbi tasakaalus!
Religiooni disainimine võtab vaid mõne minuti. Vali:
1) Religiooni tüüp:
a - monoteism
b - polüteism
2) Jumala arhetüüp (kui valisid polüteismi, jäta see punkt vahele):
a - meelas viljakusjumalanna
b - kuri isakuju
c - müstiline ja mõistetamatu vaimolend
d - lihtsalt olemine
3) Panteon (kui valisid monoteismi, jäta see punkt vahele):
a - igale tegevusalale oma jumal
b - jumalad vastavalt inimtüüpidele
c - suvaline hulk tegelasi, kelle suhete ja valitsemisalade üle saaks lõputult vaielda
d - kõrgeltarenenud ja hästiorganiseerunud kosmoseolendid planeedilt Aetheria
4) Õpetus:
a - rahu, sõprus ja armastus
b - tugevama õigus
c - maine on ebaoluline, püüdle spirituaalsete kõrguste poole
d - See Kõik On Suur Müsteerium
Nagu näed, on meie toode kasutajasõbralik ja inimlik. Ära kahtle, helista. Meie operaatorid ootavad just sinu kõnet!
NB! Tellides Tee-Ise-ReligiooniTM KOHE, saad tasuta kaasa 49.99 väärtuses religioosset ATRIBUUTIKAT, kohandatuna sinu disainitud religioonile! Telli kohe ja näita oma õuele ehitatud isikliku palvuskohaga naabritele koht kätte!
Ei suuda omale religiooni valida? Kõik, mida pakutakse, on pask? Tahad olla omapärane? Tutvustame uut toodet: Tee-Ise-ReligioonTM!
Unusta tüütud kirikus istutud tunnid, nõmedad kaasusklikud ja vananenud rituaalid! Saada kukele usuõpetuse professorid ja ebamugavad ususõjad! Tee-Ise-ReligioonTM pakub sulle uudse lahenduse: kujunda ise omale religioon! Saad valida just sinule meeldiva jumala tüübi, rituaalid ja atribuutika. See kõik on sinu enda teha! Pane maksma oma vaba tahe ja seejärel alluta see oma enda disainitud jumalale! Mis saaks olla veel moodsam!? Meie toote abil on religiooni disainimine sama lihtne kui või leivale määrimine! Vähem kui viie minutiga võid luua omale meelepärase(d) jumala(d) ning rituaalid, mida igapäevaselt järgida. Kõik see on sinu VAID 99.99 eest! Aga see pole veel kõik! Lisaks anname TASUTA kaasa KINGITUSE: Jumala Antipoodi BoonuskomplektiTM, millega saad kerge vaevaga disainida oma jumalale antipoodi ja hoida maailma seeläbi tasakaalus!
Religiooni disainimine võtab vaid mõne minuti. Vali:
1) Religiooni tüüp:
a - monoteism
b - polüteism
2) Jumala arhetüüp (kui valisid polüteismi, jäta see punkt vahele):
a - meelas viljakusjumalanna
b - kuri isakuju
c - müstiline ja mõistetamatu vaimolend
d - lihtsalt olemine
3) Panteon (kui valisid monoteismi, jäta see punkt vahele):
a - igale tegevusalale oma jumal
b - jumalad vastavalt inimtüüpidele
c - suvaline hulk tegelasi, kelle suhete ja valitsemisalade üle saaks lõputult vaielda
d - kõrgeltarenenud ja hästiorganiseerunud kosmoseolendid planeedilt Aetheria
4) Õpetus:
a - rahu, sõprus ja armastus
b - tugevama õigus
c - maine on ebaoluline, püüdle spirituaalsete kõrguste poole
d - See Kõik On Suur Müsteerium
Nagu näed, on meie toode kasutajasõbralik ja inimlik. Ära kahtle, helista. Meie operaatorid ootavad just sinu kõnet!
NB! Tellides Tee-Ise-ReligiooniTM KOHE, saad tasuta kaasa 49.99 väärtuses religioosset ATRIBUUTIKAT, kohandatuna sinu disainitud religioonile! Telli kohe ja näita oma õuele ehitatud isikliku palvuskohaga naabritele koht kätte!
10. märts 2006
Mutionu ja nälkjaplika
Korraks maapinnale tulnud mutt oli jälle vihane. "Mis kuradi asi see siin ees vedeleb?! No kuidas ma siin kaevan! Täielik kopp on ees!" Mutt ronis mullahunniku otsast alla ja pani sigareti ette. Tossutas seda vaikselt nohisedes ja üritas oma pisikesi silmi kissitades aru saada, mis on see takistus, mis talle maa all ette jäi ja kaevamist segas. Paraku näevad mutid väga uduselt ja lisaks mustvalgelt. Tumedad ja heledad laigud hõljusid muti vaateväljas, mõni lehvitas, mõni mitte. Sellepärast ei meeldinudki mutile maa peal olla. Pealegi oli siin külm. Ta asus oma sahakujuliste esikäppadega takistust kompama. See osutus pooleldi maa sisse tunginud kingakarbisuuruseks kosmoselaevaks, mille tikupikkustest mehikestest koosnev meeskond (Vonnegut TM) pardas luugi avas ja valju kisaga planeeti vallutama tormas. Mutt istus maha ja hakkas nutma. Suitsukoni kukkus muru sisse ja äratas põõnava nälkjaplika. Nälkjaplika roomas mutionu juurde ja ütles "Ssssssssssssssss."
"Ei, ma ei käi siin tihti," vaidles mutionu vastu. "Siin on vastikult aluseline muld ja liiga palju juuri."
"Ssssssssssssssssss," ütles nälkjas.
"Sa oled üksi ja igatsed sõpra?"
"Ssssssssssssssssss," ütles nälkjas.
"Okei. Kaks pead on ikka kaks pead - kuigi minu oma on enamvähem normaalne, aga sinu oma on suht kahtlane limakotike."
Mutionu ja nälkjaplika tegid musi ja said sõbraks. Halvalt alanud vahejuhtum lõppes uue sõbra leidmisega. Mutt oli õnnelik.
Eemal marssisid tikupikkused mehikesed haakristikujulises formatsioonis Washingtoni peale.
"Ei, ma ei käi siin tihti," vaidles mutionu vastu. "Siin on vastikult aluseline muld ja liiga palju juuri."
"Ssssssssssssssssss," ütles nälkjas.
"Sa oled üksi ja igatsed sõpra?"
"Ssssssssssssssssss," ütles nälkjas.
"Okei. Kaks pead on ikka kaks pead - kuigi minu oma on enamvähem normaalne, aga sinu oma on suht kahtlane limakotike."
Mutionu ja nälkjaplika tegid musi ja said sõbraks. Halvalt alanud vahejuhtum lõppes uue sõbra leidmisega. Mutt oli õnnelik.
Eemal marssisid tikupikkused mehikesed haakristikujulises formatsioonis Washingtoni peale.
9. märts 2006
Ärev pokkeriminut
Minu mängijanimi on "rihmmm". See on siis elu esimene all-in ring game'is.
Hand 217753552, Started at 9.03.2006 1:52
Table 'Lawrence': $0,25-$0,25 Pot Limit HE (Real)
Seat 0: entertainer2 ($2 in chips)
Seat 1: rihmmm ($20,05 in chips)
Seat 2: rver04 ($71,90 in chips)
Seat 3: rockypug1 ($26,05 in chips)
Seat 4: dazza1234567 ($10,75 in chips)
Seat 5: Sheep9 ($7 in chips)
Seat 6: mjwheels1 ($9,25 in chips)
Seat 7: crazyjew1 ($5,90 in chips) (on the button)
Seat 8: AZCentral ($25,05 in chips)
Seat 9: Sven6257 ($24,25 in chips)
*** Blind Bet Round *** :
Dealt to rihmmm: Jh
Dealt to rihmmm: Kh
AZCentral : Post Blind ($0,25)
Sven6257 : Post Blind ($0,25)
*** Pre-Flop *** :
entertainer2 : Fold
rihmmm : Call ($0,25)
rver04 : Fold
rockypug1 : Fold
dazza1234567 : Fold
Sheep9 : Call ($0,25)
mjwheels1 : Fold
crazyjew1 : Fold
AZCentral : Check
Sven6257 : Check
*** Flop *** : 7s Jd Jc
AZCentral : Check
Sven6257 : Bet ($0,25)
rihmmm : Call ($0,25)
Sheep9 : Fold
AZCentral : Fold
*** Turn *** : [ 7s Jd Jc ] As
Sven6257 : Bet ($1,50)
rihmmm : Raise ($3)
Sven6257 : Raise ($3)
rihmmm : Raise ($3)
Sven6257 : Call ($1,50)
*** River *** : [ 7s Jd Jc As ] 10h
Sven6257 : Bet ($13,50)
rihmmm : Call ($13,50)
*** SUMMARY ***
Pot: $40 | Rake: $0,50
Board: [ 7s Jd Jc As 10h ]
entertainer2 lost $0
rihmmm bet $20, collected $40, net $20 Shows [ Jh Kh ] (three Jacks.)
rver04 lost $0
rockypug1 lost $0
dazza1234567 lost $0
Sheep9 lost $0,25
Sven6257 lost $20 Shows [ Js 8h ] (three Jacks.)
Flopis üks bet, mina kavalasti slow play'sin oma soldanikolmikut. Turnis tõstsin, et kasumit suurendada, kuid kodanik Sven6257 vastas südikalt samaga ja see tekitas ärevust. Kõvasti. River'is tuli 10, vandusin. Järgnes kodanik Sven6257 bet mis võrdus minu järelejäänud stackiga. Tal võiks olla KQ (st. kokku rida ässast kümneni), aga siis ta poleks turnis nii kõvasti tõstnud. Või umbes nii ma mõtlesin. Järelikult on tal ka kolmik. Ja võitja selgitab kicker, minul on selleks kunn. Panen homme kirikusse küünla, kui tal pole ässa. Värisevi käsi call'isin. Phuhh.. tal oli 8. $40-ne pott mulle, tühjad pihud talle.
Homme siis kirikusse. :)
Hand 217753552, Started at 9.03.2006 1:52
Table 'Lawrence': $0,25-$0,25 Pot Limit HE (Real)
Seat 0: entertainer2 ($2 in chips)
Seat 1: rihmmm ($20,05 in chips)
Seat 2: rver04 ($71,90 in chips)
Seat 3: rockypug1 ($26,05 in chips)
Seat 4: dazza1234567 ($10,75 in chips)
Seat 5: Sheep9 ($7 in chips)
Seat 6: mjwheels1 ($9,25 in chips)
Seat 7: crazyjew1 ($5,90 in chips) (on the button)
Seat 8: AZCentral ($25,05 in chips)
Seat 9: Sven6257 ($24,25 in chips)
*** Blind Bet Round *** :
Dealt to rihmmm: Jh
Dealt to rihmmm: Kh
AZCentral : Post Blind ($0,25)
Sven6257 : Post Blind ($0,25)
*** Pre-Flop *** :
entertainer2 : Fold
rihmmm : Call ($0,25)
rver04 : Fold
rockypug1 : Fold
dazza1234567 : Fold
Sheep9 : Call ($0,25)
mjwheels1 : Fold
crazyjew1 : Fold
AZCentral : Check
Sven6257 : Check
*** Flop *** : 7s Jd Jc
AZCentral : Check
Sven6257 : Bet ($0,25)
rihmmm : Call ($0,25)
Sheep9 : Fold
AZCentral : Fold
*** Turn *** : [ 7s Jd Jc ] As
Sven6257 : Bet ($1,50)
rihmmm : Raise ($3)
Sven6257 : Raise ($3)
rihmmm : Raise ($3)
Sven6257 : Call ($1,50)
*** River *** : [ 7s Jd Jc As ] 10h
Sven6257 : Bet ($13,50)
rihmmm : Call ($13,50)
*** SUMMARY ***
Pot: $40 | Rake: $0,50
Board: [ 7s Jd Jc As 10h ]
entertainer2 lost $0
rihmmm bet $20, collected $40, net $20 Shows [ Jh Kh ] (three Jacks.)
rver04 lost $0
rockypug1 lost $0
dazza1234567 lost $0
Sheep9 lost $0,25
Sven6257 lost $20 Shows [ Js 8h ] (three Jacks.)
Flopis üks bet, mina kavalasti slow play'sin oma soldanikolmikut. Turnis tõstsin, et kasumit suurendada, kuid kodanik Sven6257 vastas südikalt samaga ja see tekitas ärevust. Kõvasti. River'is tuli 10, vandusin. Järgnes kodanik Sven6257 bet mis võrdus minu järelejäänud stackiga. Tal võiks olla KQ (st. kokku rida ässast kümneni), aga siis ta poleks turnis nii kõvasti tõstnud. Või umbes nii ma mõtlesin. Järelikult on tal ka kolmik. Ja võitja selgitab kicker, minul on selleks kunn. Panen homme kirikusse küünla, kui tal pole ässa. Värisevi käsi call'isin. Phuhh.. tal oli 8. $40-ne pott mulle, tühjad pihud talle.
Homme siis kirikusse. :)
1. märts 2006
Ajakirjandus / ruumikirjandus
Tuli jurajututuju:
Kui ajakirjandus on see, mis ilmub teatud punktides (postkastid jms) regulaarsete ajavahemike järel, siis ruumikirjandus on see, mis ilmub teatud ajahetkedel regulaarsete vahemaade tagant. Näiteks kilomeetrileht ilmub üle oma leviala laiutava kuubistikuna, mille kuubi küljepikkus on üks kilomeeter. Ajahetk, millal kilomeetrileht ilmub, sõltub täiesti tellijast - millisesse ajahetke on ta lehe tellinud.
Aegruumikirjandus kujutab endast ruumi- ja ajakirjanduste sünergeetilist metaformatsiooni ning on täpselt sama segane ja mõistetamatu nähtus, kui seda on sõnaühend "sünergeetiline metaformatsioon". Valdavalt peetakse aegruumikirjandust virtuaalseks konstruktsiooniks, mida empiiriliselt tunnetada ei saa. Esoteerilisemates koolkondades levivate teooriate kohaselt kujutab aegruumikirjandus endast sõlmpunkti, mis seob omavahel aegruumi- ning meediakontiinuumeid. Futuroloogid on teinud ennustusi, mille kohaselt murrab inimkond tulevikus selle sõlmpunkti kaudu meediakontiinuumite hüperruumi-mõõdulistesse ussiaukudesse ja õpib liikuma üleinfokiirusel.
"Jah härra professor, see on kõik väga huvitav, aga mida te sellega MÕTLETE?"
Kui ajakirjandus on see, mis ilmub teatud punktides (postkastid jms) regulaarsete ajavahemike järel, siis ruumikirjandus on see, mis ilmub teatud ajahetkedel regulaarsete vahemaade tagant. Näiteks kilomeetrileht ilmub üle oma leviala laiutava kuubistikuna, mille kuubi küljepikkus on üks kilomeeter. Ajahetk, millal kilomeetrileht ilmub, sõltub täiesti tellijast - millisesse ajahetke on ta lehe tellinud.
Aegruumikirjandus kujutab endast ruumi- ja ajakirjanduste sünergeetilist metaformatsiooni ning on täpselt sama segane ja mõistetamatu nähtus, kui seda on sõnaühend "sünergeetiline metaformatsioon". Valdavalt peetakse aegruumikirjandust virtuaalseks konstruktsiooniks, mida empiiriliselt tunnetada ei saa. Esoteerilisemates koolkondades levivate teooriate kohaselt kujutab aegruumikirjandus endast sõlmpunkti, mis seob omavahel aegruumi- ning meediakontiinuumeid. Futuroloogid on teinud ennustusi, mille kohaselt murrab inimkond tulevikus selle sõlmpunkti kaudu meediakontiinuumite hüperruumi-mõõdulistesse ussiaukudesse ja õpib liikuma üleinfokiirusel.
"Jah härra professor, see on kõik väga huvitav, aga mida te sellega MÕTLETE?"
Keeled, keeled
Täiesti juhuslikult sattus mulle raamatukogus pihku esperanto keele õpik. Sirvisin seda ja otsisin ka internetist juurde. Sain teada, et esperanto keele õppimine on tohutult lihtne - õpib ära umbes kahe intensiivse õppekuuga. Õpik näiteks oli umbes 90 lk paks + teine samapalju sõnastikku. Peale seda RÄÄGID JUBA SORAVALT. Kas keegi tahaks kampa lüüa, õpime selgeks? Maailmas pidada olema paar miljonit esperantokõnelejat ja tuhandete osavõtjatega konverentsid, kirjandust (ka originaal-), perioodikat, filme jms. Midagi ikka leiab mida sellega pärast peale hakata :) Pluss teiste keelte õppimine pidada lihtsam olema hiljem.
Ja muide: "The English language is not the best international auxiliary language because it is too ambiguous and too difficult to learn. For example, there are 56 meanings of the verb set, 11 meanings of the adjective set, and 47 meanings of the noun set, not counting subtle variations of these meanings." Võrdluseks: esperanto keeles on kaks käänet, üks sugu, ja mitte ühtegi erandit. Noh... õpime ära? (alustada võib näiteks sellest PDF-õpikust)
Tehiskeelte ja üldse keelteteemat loen praegu sügavamalt, päris lahedaid asju on välja mõeldud. Sellest kirjutan vist varsti täpsemalt. Wikipedia on hea asi.
Ja muide: "The English language is not the best international auxiliary language because it is too ambiguous and too difficult to learn. For example, there are 56 meanings of the verb set, 11 meanings of the adjective set, and 47 meanings of the noun set, not counting subtle variations of these meanings." Võrdluseks: esperanto keeles on kaks käänet, üks sugu, ja mitte ühtegi erandit. Noh... õpime ära? (alustada võib näiteks sellest PDF-õpikust)
Tehiskeelte ja üldse keelteteemat loen praegu sügavamalt, päris lahedaid asju on välja mõeldud. Sellest kirjutan vist varsti täpsemalt. Wikipedia on hea asi.
28. veebruar 2006
Hakka äikesevaatlejaks
Talv hakkab läbi saama, edastan pakkumise mis aitab sisustada soojemaid aastaaegu.
---
Asjale lisatud (Excelis koostatud) registreerimislehte siia blogisse üles riputada ei saa, sestap küsige seda mainitud e-maili aadressilt.
Täpsustus: "geograaf (2a) Sven-Erik Enno" ei tähenda et Sven-Erik on kaheaastane geograaf, vaid TÜ teise kursuse geograaf. Mainin igaks juhuks ära, sest inimkujutlusel pole piire.
---
Kõiki, keda juhtumisi ilma- või äikseteema veidigi köidab, kutsun üles liituma Eesti Äiksevaatlajate Võrguga.---
Asja eesmärk on koguda suhteliselt lihtsat infot äikse ja eriti sellega kaasenvate ohtlike nähtuste kohta võimalikult paljudest Eesti punktidest. Niiet vaatlusi saab teostada oma kodus või suvekodus või vaheldumisi mõlemas. Ühesõnaga, seal, kus parajasti viibite.
Vaadelda on vaja ainult siis, kui äike esineb. Kui äikest on, aga ei saa vaadelda millegipärast või kui olete üldse välismaal ntks. 2 nädalat, siis saate ka osa võtta asjast, lihtsalt tuleb märkida üles, mis kuupäevade kohta andmeid ei ole.
Vaatlusmetoodika on lihtne, vaatlejatelt ei eeldata eelnevat ilmavaatluskogemust või põhjalikke teadmisi äiksest, oluline on vaid huvi ja valmisolek lihtsamat sorti loodusvaatluste teostamiseks. Kõik projektis osalejad saavad eestikeelsed vaatluslehed ning juhendi. Omal peaks olema ainult kell äikse algus- ja lõpuaegade määramiseks ja soovitavalt võiks tunda ka ilmakaari:D
Kui soovite Eesti Äiksevaatlejate Võrgu tegevusega liituda, täitke kirjale lisatud äikesevaatlejaks registreerumisleht. Täidetud registreerumislehe failinimeks võiks panna oma perekonnanime. Registreerimislehed saata minu aadressil seenno[ätt]ut.ee enne 10. märtsi 2006.
Tervitades ja aktiivset osavõttu oodates,
geograaf (2a) Sven-Erik Enno
P. S. Kui leidub mõni suurem asjahuviline, siis meil on EÄV juhtimise ja koordineerimise rühma ka veel uued liikmed teretulnud.
Asjale lisatud (Excelis koostatud) registreerimislehte siia blogisse üles riputada ei saa, sestap küsige seda mainitud e-maili aadressilt.
Täpsustus: "geograaf (2a) Sven-Erik Enno" ei tähenda et Sven-Erik on kaheaastane geograaf, vaid TÜ teise kursuse geograaf. Mainin igaks juhuks ära, sest inimkujutlusel pole piire.
22. veebruar 2006
Peace
Omapärane rahumonument Kambodzhas. Kohalikul rahval on põhjust rahu hinnata - 1970ndatel tapeti seal "reformide" käigus umbes 1.7 miljonit inimest. Pol Pot ja tema arvamus sellest, kuidas rahvast juhtima peab, kujutas endast punase terrori kontsentraati. Mõtleme nüüd kõik minutikese selle peale, kuidas meil on vedanud, et sattusime sündima sellest kohast väga kaugel. Pol Pot pidas näiteks automaatselt intellektuaaliks ( -> hukkamisele) igaüht, kes kandis prille.
Seda kõike meenutatakse käsirelvajuppidest kokkukeevitatud linnukujulise rauahunniku kaudu, mis kohalikule elanikule arvatavasti meenutab õudusega täidetud aastaid, kui samad relvad iga tänavanurga peal välkusid; kuid mis meile meenutab aga gigerlikku küberrahutuvi 1970ndate halvast ulmefilmist.
Foto pärineb kellegi Kristjani ümbermaailmareisi blogist.
15. veebruar 2006
Cargo-kultused
Uurisin üle-eelmises postituses mainitud cargo teemat põgusalt edasi. Leidisin päris hämmastavaid asju. Melaneesia ja mõnedel teistel Vaikse Ookeani saartel on levinud cargo kultuseks nimetatav nähtus. See nimetus ei austa nähtuse mitmekesisust, kuid sellisena on ta siin, läänes, juurdunud. Tegelikult on muidugi tegemist väga keerulise ja suuri lokaalseid erinevusi omava kultuurivormiga. Lihtsustatult aga on asi nii, et II maailmasõja ajal sõitsid ameeriklased mööda Vaikset Ookeani ringi ja ehitasid siia-sinna saartele oma lennuväebaase. Saartel aga elasid pärismaalased, kellele see oli tihtipeale esimene (põhjalikum) kontakt läänemaailmaga. Nende kiviajas elanud inimeste jaoks oli valge mehe ja tema imelise materiaalse pagasi saabumine muidugi sündmus, mille kummalisust tuli iseloomustada jumalikkuse mõõtmetega.Tulemuseks on cargo kultused, mille üheks põhiteesiks näib olevat, et cargo oli algselt jumalate poolt melaneeslastele mõeldud, kuid valge mees on selle kuidagimoodi vahelt ära napsanud. Nüüd nad siis ehitavad bambusest ja muust materjalist lennuväljade imitatsioone, koos kookospähklist radarite ja raadiomastidega (!), et meelitada taevast alla transpordilennukeid cargolastiga.
Viivad läbi rituaale, kus jäljendavad valge mehe tegevusi, mida nad nägid, kellel jalas botas, kellel markeriga rinnale kirjutatud USA (nagu oli sõduritel). See aitab hoopis teisiti tõlgendada näiteks Eesti turumustlasi, kelle "Blend of America" joped, "Adibas" tossud ja "Sonny" makid on melaneeslastega võrreldes ikka täielik nohu.Otsing "cargo cult" wikipeedias ja googles annab head lugemist. Soovitan. Loodan tulevikus aega leida ja ka ise asja lähemalt uurida. Teema on tegelikult tugevalt seotud ka iseseisvuspüüete ning koloniaalse pärandiga (loe: on poliitiline, teisisõnu jube keeruliseks aetud), lisaks võis tähele panna mitmeid edasiviivaid niidiotsakesi nagu näiteks "pühak" John Frum (oletatavasti üks mustanahaline USA merejalaväelane - kelle nahavärv melaneeslastele eriti muljet avaldas) jms.
13. veebruar 2006
Suured vallutajad
Rooma linnas röögib barbar. Tähistamaks alanud keskaega rüüpab head veini otse amforast ja mõrvab toogades kodanikke. Endal varbad mustad.
Kaugel Aasias kasvab rabarber. Sepitseb salamisi peenral ja ootab kaubanduse arengut. Tahab jõuda Euroopasse.
Kaugel Aasias kasvab rabarber. Sepitseb salamisi peenral ja ootab kaubanduse arengut. Tahab jõuda Euroopasse.
9. veebruar 2006
Valge mees ja tema kola
Kõik Uus-Guinea elanikud olid veel kaks sajandit tagasi elanud kiviajas. [...] Saabusid valged inimesed, kehtestasid tsentraliseeritud valitsemise ning tõid kaasa kaubad, mille väärtust kohalikud elanikud oskasid otsekohe hinnata: teraskirved, tuletikud, ravimid, rõivad, alkoholivabad joogid ja vihmavarjud. Uus-Guinea elanikud hakkasid kõiki neid kaupu nimetama ühise nimega cargo.
Jared Diamond. "Püssid, pisikud ja teras".
Jared Diamond. "Püssid, pisikud ja teras".
2. veebruar 2006
Raamatuidee
Ma olen ammu tahtnud juba raamatut kirjutada. Pole lihtsalt ühtegi head ideed tulnud. Nüüd tuli hea idee, mille võiks tõesti teoks teha - ma tahan kirjutada rõngakujulise raamatu. Sellise mis ei lõppe ega alga kuskilt, vaid käib aina ringiratast. Umbes nagu see lugu tüdrukust kes tahtis lennutada lohet, aga ilm oli tuuletu, nii ta luuletaski kohe, sellest et ta tahtis lennutada lohet... Ainult et korralike, mahukate karakterite ja süzheega, nagu üks paks raamat olema peab. Tegelased võiksid arenedes põhjustada süzhee kulgemise sellises suunas, mis mõjutab neid vastu ja paneb esile kutsuma samasuguseid sündmusi nagu umbes 270 - 315 kraadi tagasi, kuni ühel hetkel lugeja avastab, et ta on jõudnud kohta, mida ta on juba lugenud. Ja nüüd tuleb trikk: tekst on lugeja pähe istutanud sellise idee või meemi, mis paneb teda kord juba loetud teksti hoopis uue pilguga vaatama. Tal ei hakka igav, ta loeb kõik uuesti läbi, et näha mida uus meem kaasa toob. Ja see meem on läbi ja lõhki RELATIIVNE, nii et kui teda teist, kolmandat, neljandat korda lugeda, on ta iga kord midagi uut. Ja nii üha uuesti ja uuesti. Ühel hetkel mõistab lugeja, et raamat mida ta loeb, ei ole rõngakujuline, vaid on tegelikult spiraal, mis kannab lugejat endaga aina sissepoole ja sissepoole spiraali keskpunkti poole. Lugeja tunneb teksti juba aina paremini, kirjeldused, väljendid ja sõnad on aina tuttavamad, kiirus aina kasvab. Selle memeetilise spiraalgalaktika keskpunktis olev must auk imeb lugejat spiraalset trajektoori mööda vääramatu jõuga endasse. Lugeja taipab ohtu, mis teda keskpunktis varitseb, kuid on juba hilja midagi ette võtta, kiirus on liiga suur, kirjanduslikud loodejõud moonutavad lugejat enne viimset langemist läbi sündmuste horisondi, ta kukub otse musta auku, kus objekt, subjekt, tekst, märk, meedium, tähendus ja tõlgendus kollapseeruvad, ühinevad üheks suureks kvantiseeritud pudruks, segamini aja ja ruumiga, ning saabub singulaarsus!
Köita võiks selle teose umbes nagu need visiitkaardiorganiseerijad.
30. jaanuar 2006
Autorlus meil ja kolmandas maailmas
Viimasel ajal on kõiksugu autorikaitse teemad väga ära tüüdanud. Küll tahetakse cd-toorikuid maksustada, küll pahandab mingi sõber et keegi mingi tema tekstiga kuskil midagi tegi või kuskil lehes mingit blogi tsiteeriti jne. Get a life, tahaks öelda, inimesed. Küll tahaks kõike omale hoida! Et jumala eest keegi mingit minu loodud asja "kasutada" ei saaks. Ja kui mind polegi autorina märgitud, siis on ikka õudne kuri karjas, sest võibolla ma jään mingist aust või nutsust ilma. Phähh.
Selle kõige taustal mõjus väga südantsoojendavalt alljärgnev lõiguke rebaseonu reisist Lääne-Saharas:
Boujdouris kuulsin ühe kõike müüva poe uksel kõlaritest kostmas huvitavat araabiakeelset ilma muusikata laulmist, mis osutus koraani laulmiseks (olin sellist ennem ka tänaval kuulnud). Astusin sisse ja kuna pood müüs ka muusikat, siis andsin mõista, et tahaks seda kassetti osta, mis mängib. Küll oli see CD mis mängis, mis ka mulle oleks sobinud aga see vist polnud müügiks ja üks tüüp tormas CD näppus minema – “5 minutes!”. Ootasin ehk minutit 15, kui tuli üks teine tüüp, ulatas mulle ise kopeeritud CD pehmes ümbrises, mille ta arvatavasti siis minu jaoks tegi. Küsisin palju maksab, vastati “Koran… free”.
Tartu pole paha variant. Aga tahaks lausa kuhugi kolmandasse maailma, kus inimesed on kuidagi.. inimlikumad.
Selle kõige taustal mõjus väga südantsoojendavalt alljärgnev lõiguke rebaseonu reisist Lääne-Saharas:
Boujdouris kuulsin ühe kõike müüva poe uksel kõlaritest kostmas huvitavat araabiakeelset ilma muusikata laulmist, mis osutus koraani laulmiseks (olin sellist ennem ka tänaval kuulnud). Astusin sisse ja kuna pood müüs ka muusikat, siis andsin mõista, et tahaks seda kassetti osta, mis mängib. Küll oli see CD mis mängis, mis ka mulle oleks sobinud aga see vist polnud müügiks ja üks tüüp tormas CD näppus minema – “5 minutes!”. Ootasin ehk minutit 15, kui tuli üks teine tüüp, ulatas mulle ise kopeeritud CD pehmes ümbrises, mille ta arvatavasti siis minu jaoks tegi. Küsisin palju maksab, vastati “Koran… free”.
Tartu pole paha variant. Aga tahaks lausa kuhugi kolmandasse maailma, kus inimesed on kuidagi.. inimlikumad.
25. jaanuar 2006
Voice of the Wise
Tänapäeva teadusfilosoofias suht oluliseks kujunenud ungari filosoofi Imre Lakatos'i raadiosaate salvestus on saadaval siit.Mees seletab lühidalt teadusfilosoofia probleeme ja seejärel tutvustab oma teaduslike uurimisprogrammide teooriat. Kõik on ju tore, kuulaks hea meelega ja hariks ennast. Aga miks tal SELLINE HÄÄL peab olema?? Inglise keele kehva häälduse anname andeks, ikkagi ungarlane. AGA SEE HÄÄL??
18. jaanuar 2006
Respect, garderoobitädi!
Täna andis raamatukogu garderoobitädi mulle vale jope. Kui ma eksimusele tähelepanu juhtisin, parandati see hetkega. Jopet selga ajades püüdsin meenutada, millal minuga viimati sarnane asi juhtus. Ei meenunud. Rikkis pangaautomaatide ja hakkivate telefonikõnede ajastul tundus konks-number-tädi süsteem südantsoojendavalt töökindel. Kogu maailma garderoobitädid, tänan teid!
17. jaanuar 2006
Jälle tsiteerime teadlasi
Tähtis Briti poliitik: "Mida head tuleb elektrist?"
Inglise füüsik Michael Faraday (1791 -- 1867): "Ma veel ei tea, kuid ühel päeval hakkate seda maksustama."
Allikas: teadus.ee
Inglise füüsik Michael Faraday (1791 -- 1867): "Ma veel ei tea, kuid ühel päeval hakkate seda maksustama."
Allikas: teadus.ee
12. jaanuar 2006
Kordumatu sissekanne
Käesolev sissekanne siia bloogi on täiesti kordumatu. Mitte kunagi inimkonna ajaloo jooksul ei ole ühtegi sellist sissekannet veel tehtud.
Et ainulaadsuses kindel olla, kirjutan siia juhusliku numbri: 189340934034. Haa, juhuslikult seda juba järgi ei tee!
Et ainulaadsuses kindel olla, kirjutan siia juhusliku numbri: 189340934034. Haa, juhuslikult seda juba järgi ei tee!
9. jaanuar 2006
Surmakultuuri muutustest II
Olen oma eelmises sissekandes toodud seisukohta muutunud. Nimelt seal kajastatud minevik-tänapäev dualism on veidi liiga lihtsustav ja ühekülgne. Toon ära vastuargumendid, mis illustreerivad tõika, et surmakultuur pole tänapäeva ühiskonnast sugugi kadunud ja inimene pole surmast nii võõrandunud, kui enne väitsin. Meedia, kui ühiskondliku teadvuse kandja, pritsib igapäevaselt meieni surmauudiseid loodusõnnetustest, katastroofidest, sõjast ja terrorismist. Kui suur hulk inimesi korraga surma saab, on see automaatselt uudis, olenemata sellest kas sündmusel on meie jaoks mingitki muud tähendust või ei ole. Meelelahutuseks maksame kinopileti eest mitme korraliku kõhutäie hinna, et vaadata kuidas kinolinal inimesed suremist simuleerivad. Uusim tehniline saavutus - küberruum - on täis mängijaid kes kallist tehnoloogiat kasutades logivad maailma eri paigust võrku sisse, et saada tapmise ja suremise elamust. Surmakogemus pole tänapäeva inimese maailmapildist kuhugi kadunud, ta on seal kindlasti alles. Aga ta on muutunud. Steriilsemaks, anonüümsemaks ja ebaisikulisemaks. Surm pole enam vahetu kogemus meie kõrval, siin samas toas. Ta on teispool ekraani või ajalehte. Ta on juhitav ja väljalülitatav.
6. jaanuar 2006
Surmakultuuri muutustest
Tiia Ristolainen [videoloeng] peab surmakultuuri üheks tähtsamaks muutuseks seda, et kui tänapäeval loodetakse surra kiiresti ja valutult, siis vanasti oli surm loogiline ja oodatud sündmus, milleks olid ette nähtud ka mahukad ettevalmistusprotseduurid. Tänapäeval eelistatakse surmale mitte mõelda ja loodetakse, et kui see tuleb, siis ta kulgeb võimalikult vähe ebamugavusi valmistades. Seda võiks seletada kultuuri sekulariseerumisega – inimese maailmapildi hõivavad suuresti maised asjad ja surmajärgsetele asjadele ta lihtsalt ei mõtle, sest religiooni mõju pole nii tugev.
Sotsioloog Michael Kearl [Sociology of Death and Dying] peab surmakultuuri muutusi esile kutsuvateks teguriteks järgmisi:
• Sotsiaalsete struktuuride muutumine
Väiksemates kogukondades on surm tõsisem sündmus, sest nälg, epideemia või ka lihtsalt ühe paari töökäte kaotus ohustab tervet kogukonda. Koos populatsioonide kasvuga tekkis vajadus suurte bürokraatlike struktuuride järele. Nendes struktuurides sai roll või amet tähtsamaks selle kandjast ja seeläbi tekkis arusaam inimese asendatavusest. Indiviid ja seeläbi tema surm kaotasid oma tähtsust.
• Inimestevaheliste suhete muutumine
Väikestes kogukondades tunti iga kogukonna liiget hästi. Seeläbi oli tema surm ka suur kaotus, mida tuli väljendada rituaalidega. Nüüdsel ajal me tegelikult ei tunne suurt osa inimesi, kellega läbi käime. Isiksused kui sellised on irrelevantsed, me suhtleme nendega rollipõhiselt ja käitume teatud viisil, et saavutada teatud eesmärke. Inimese surmaga suhestub isiklikul tasandil ainult pere ja sõprade ringkond, kellele antakse paar päeva aega ja seejärel oodatakse neilt normaalsesse sotsiaalsesse süsteemi naasmist.
• Inimeste minapildi muutumine
Tänapäeva individualistliku inimese jaoks on surm märksa kohutavam tulevikuperspektiiv, kui mineviku inimesele, kes oli kollektiivi liige ja kes teadis, et peale tema surma jätkab kollektiiv oma eksistentsi. Elu põhiliseks mõtteks on identiteediotsing ja eneseteadvus. Siin võib lisaks inimese sekulariseerumisele näha teist põhjust sellele, miks surmale ei mõelda, eelistatakse kiiret ja ootamatut surma ning elu jooksul surmaks ettevalmistumisega ei tegeleta.
• Suremise vanuse ja viisi muutumine
Minevikuühiskondades oli kõrge suremus. Lapsed surid sündides ja kasvades. Täiskasvanuikka jõusid neist märksa väiksem osa, kui tänapäeval. Edasi – raugaikka – veel väiksem osa. Tänapäeva inimene sureb harilikult siis, kui seljataga on pikk ja teguderohke eluiga. Selle asemel, et surra "saapad jalas", on surija harilikult juba sotsiaalsuhete keeristest tagasi tõmbunud. Enneaegne surm, ehk surm enne vanuriiga on tavaliselt esile kutsutud inimlike põhjuste poolt (õnnetused, kuriteod). Pelgus surma vastu sunnib inimesi eemale tõmbuma vanuritest, teisisõnu neist, kes on kõige tõenäolisemad järgmised surijad. Selliste sotsiaalsete minisurmade jada enne päris surma võõrandab veelgi surma kui nähtust meie ühiskonnast.
See oli katkend mu esseest "Surmaarheoloogias".
ps - lääne ühiskonnal on tegelikult ka palju häid omadusi. lõppkokkuvõttes mulle täitsa meeldib siin.
Sotsioloog Michael Kearl [Sociology of Death and Dying] peab surmakultuuri muutusi esile kutsuvateks teguriteks järgmisi:
• Sotsiaalsete struktuuride muutumine
Väiksemates kogukondades on surm tõsisem sündmus, sest nälg, epideemia või ka lihtsalt ühe paari töökäte kaotus ohustab tervet kogukonda. Koos populatsioonide kasvuga tekkis vajadus suurte bürokraatlike struktuuride järele. Nendes struktuurides sai roll või amet tähtsamaks selle kandjast ja seeläbi tekkis arusaam inimese asendatavusest. Indiviid ja seeläbi tema surm kaotasid oma tähtsust.
• Inimestevaheliste suhete muutumine
Väikestes kogukondades tunti iga kogukonna liiget hästi. Seeläbi oli tema surm ka suur kaotus, mida tuli väljendada rituaalidega. Nüüdsel ajal me tegelikult ei tunne suurt osa inimesi, kellega läbi käime. Isiksused kui sellised on irrelevantsed, me suhtleme nendega rollipõhiselt ja käitume teatud viisil, et saavutada teatud eesmärke. Inimese surmaga suhestub isiklikul tasandil ainult pere ja sõprade ringkond, kellele antakse paar päeva aega ja seejärel oodatakse neilt normaalsesse sotsiaalsesse süsteemi naasmist.
• Inimeste minapildi muutumine
Tänapäeva individualistliku inimese jaoks on surm märksa kohutavam tulevikuperspektiiv, kui mineviku inimesele, kes oli kollektiivi liige ja kes teadis, et peale tema surma jätkab kollektiiv oma eksistentsi. Elu põhiliseks mõtteks on identiteediotsing ja eneseteadvus. Siin võib lisaks inimese sekulariseerumisele näha teist põhjust sellele, miks surmale ei mõelda, eelistatakse kiiret ja ootamatut surma ning elu jooksul surmaks ettevalmistumisega ei tegeleta.
• Suremise vanuse ja viisi muutumine
Minevikuühiskondades oli kõrge suremus. Lapsed surid sündides ja kasvades. Täiskasvanuikka jõusid neist märksa väiksem osa, kui tänapäeval. Edasi – raugaikka – veel väiksem osa. Tänapäeva inimene sureb harilikult siis, kui seljataga on pikk ja teguderohke eluiga. Selle asemel, et surra "saapad jalas", on surija harilikult juba sotsiaalsuhete keeristest tagasi tõmbunud. Enneaegne surm, ehk surm enne vanuriiga on tavaliselt esile kutsutud inimlike põhjuste poolt (õnnetused, kuriteod). Pelgus surma vastu sunnib inimesi eemale tõmbuma vanuritest, teisisõnu neist, kes on kõige tõenäolisemad järgmised surijad. Selliste sotsiaalsete minisurmade jada enne päris surma võõrandab veelgi surma kui nähtust meie ühiskonnast.
See oli katkend mu esseest "Surmaarheoloogias".
ps - lääne ühiskonnal on tegelikult ka palju häid omadusi. lõppkokkuvõttes mulle täitsa meeldib siin.
5. jaanuar 2006
Tellimine:
Postitused (Atom)